Jaanuari algusest jõustuv uus struktuur Tartu ülikoolis toob kaasa muutusi ka üliõpilasesinduse töös. Näiteks kasvab tudengiesindajate hulk enam kui sajani.

Kui praegu on üliõpilasesinduses 31 tudengit ja üheksas teaduskonna nõukogus veel umbes 40 üliõpilast, siis alates järgmisest aastast hakkab igas 29 instituudi nõukogus teiste liikmete hulgas tööle mitu tudengiesindajat. Ka kolledžite tööpõhimõtted on samad nagu instituutide otsustuskogudel.

«Ülikooli uue põhikirjaga koos jõustub ka üliõpilasesinduse (TÜÜE – toim.) uus põhikiri, mis ütleb, et igas ülikooli struktuuriüksuse nõukogus peab olema 20% tudengiesindajaid. Kokku saab tudengiesindajaid olema üle saja,» räägib TÜÜE aseesimees Mari Anne Leškina.

Nii palju inimesi ei ole TÜÜE-s kunagi varem olnud. Senises praktikas ei olnud mitmed tudengiesindajad varem esinduse ametlikud liikmed ja kõik liikmed ei kuulunud alati ka mõnda otsustuskogusse.

Sügisel üliõpilasesinduse juhatusse valitud Mari Anne üks tööülesannetest ongi kooskõlastada uute esindajate tööd ühtlaselt ja tasakaalustatult. Üldisemalt öeldes vastutab ta üliõpilaskogude toimimise eest. Järgmise aasta fookuses on ka kolledži tudengiesindajatega suhtluse tõhustamine ja töökorralduse ühtlustamine.

Eelmine juhatuse liige, kelle asemel Mari Anne nüüd esinduse juhatusse kuulub, tegeles tudengitele suunatud sündmuste korraldamisega. Sellest õppeaastast on kõik tudengiüritustega seonduv esinduse asemel üliõpilaskonna sihtasutuse (TÜÜSA – toim.) rida, kes tegeleb muuhulgas ka ülikooli meenete müümise ja OLE ROHKEM liikumisega.

Esindus ja sihtasutus täidavad eri rolle

TÜÜE esimehe Martin Noorkõivu sõnul on Eestis toimuvaga võrreldes TÜÜE nagu valitsus ja TÜÜSA nagu ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS – toim.). «Meie räägime kaasa Tartu ülikooli juhtimisotsuste tegemises ja hariduspoliitikas, sihtasutuse tegevus on aga suunatud kõigi Tartu linna üliõpilaste arendamisele,» seletab Martin.

See muutus võimaldab üliõpilaskonna mõlemal osal oma tööd varasemast veelgi paremini teha. Sihtasutus pakub õpingutevälise aja veetmiseks ja korraldustööks püsivamaid kontakte ning tuge, valitud tudengiesindajad saavad aga keskenduda üliõpilaste esindamisele ülikooli otsustuskogudes.

«Sisuliselt tähendab ülikooli ja esinduse uus muutunud süsteem seda, et tudengiesindajatel on varasemast suurem vastutus. Kõik esindajad kuuluvad mõnda esinduskogusse ja peavad üliõpilaste nimel sõna võtma. Tuleb meeles pidada, et ka vaikimine on seisukohavõtt,» ütleb Martin.

Peale selle suureneb ka esindajatevaheline koostöö. Kui varem võeti üliõpilaskonna nimel otsuseid vastu TÜÜE üldkoosolekul, siis edaspidi kooskõlastatakse ametlikud seisukohad kõigi esindajatega. Seega on tudengiesindajate sõnal tulevikus enam kaalu ja üliõpilaste üldiste huvide eest seistakse kõigil otsustustasanditel.

Liina Hirv, üliõpilaskonna aseesimees hariduse vallas, toob välja, et see viib esindajad oma valijatele senisest palju lähemale. Kuna juba igas instituudi otsustuskogus on viis üliõpilast, annab see võimaluse oma struktuuriüksuse tudengitega vahetumalt ja põhjalikumalt suhelda.

«Ma usun, et see annab meie tegevusele kvaliteeti juurde. Paratamatu on see, et kuigi ka praegusest esindusest käivad läbi kõikvõimalikud õppega seotud küsimused, ei ole tervet teaduskonda esindaval inimesel pädevust kõike teada. Uue süsteemi puhul on inimesed, kes sõna võtavad, ise vastava instituudi eluga tuttavad ja teavad täpselt, millest nad räägivad,» kinnitab Liina.

Tudengid kui olulised otsustajad

TÜÜE püüdlus on, et ka instituudi kogudes olevad tudengid mõtleksid rohkem kogu ülikooli hüvangu peale. Kuigi enamasti ülikooli ja instituutide huvid kattuvad, on siiski ka olukordi, kus otsustuskogus seatakse esikohale enda struktuuriüksuse huvid. Esinduse juhatus loodab, et tudengiesindajad aitavad otsustuskogudes sellistel juhtudel kogu ülikooli ja õppekvaliteedi eesmärke silmas pidada.

Nii tahavad nad näidata, et üliõpilased ei ole lihtsalt otsustuskogude juures esindatud, vaid osalevad nende aktiivsete liikmetena terve ülikooli juhtimises ja paremaks keskkonnaks muutmises.

«Me ei ürita ülikooli struktuurimuutusega lihtsalt kaasa minna, vaid tahame seda üliõpilaste esindamise arendamisel ära kasutada, et ära teha need vajalikud sammud, mida me senises struktuuris astuda ei saanud,» rõhutab Martin.

TÜÜE on asunud üliõpilasi innustama, et ka n-ö tavatudengid võtaksid senisest enam sõna ülikooli ja haridusmaastiku juhtimises. Nii on nad oma Facebooki lehe abil aidanud korraldada üliõpilaste veebiintervjuusid nii TÜ rektori Volli Kalmu kui ka haridus- ja teadusministri Jürgen Ligiga.

Katsetatakse ka muid viise, et tudengitele selgitada, mis ülikooli juhtimises toimub ja millega üliõpilasesindus täpsemalt tegeleb. Lisaks veebiintervjuudele korraldavad nad ülikoolielu teemadel arutelusid ja teevad igal kuul oma tegevusest ka lõbusa n-ö aruandevideo.

Samuti tahavad nad senisest enam kaasata huvigruppe, kes on siiani ülikooli juhtimisest mingil põhjusel kõrvale jäänud – näiteks doktorandid ja välistudengid. Senisest kordades suurema üliõpilasesindajate hulga ühtsemaks koostööks on mõttes luua ka suhtlusvõrgustik, mille abil saab omavahel kiiresti ja tulemuslikult suhelda.