Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi (EUSO) president ja idee autor Michael Cotter kinnitas oma Tartu-visiidil Eesti valmisolekut ja pädevust korraldada üht suurimat Euroopa Liidu liikmesriikide loodusteaduste võistlust koolinoortele.

Järgmise aasta maikuus sõidab Tartusse enam kui sada kuni 16-aastast Euroopa koolinoort. Kolmeliikmelistes võistkondades tuleb neil kahel päeval lahendada nelja tunniga mahukas katse. Ülesande edukaks sooritamiseks peavad õpilased korraga rakendama teadmisi nii bioloogiast, keemiast kui ka füüsikast.

Novembri keskel Tartut külastanud laiapõhjalise loodusteaduste olümpiaadi ellukutsuja Michael Cotter on veendunud, et nende kolme kooliaine lõimitult õpetamine aitab mõista valdkondadevahelisi seoseid ning näha looduses ja ühiskonnas toimuvat laiemalt.

«Füüsikal on millegipärast halb kuulsus. Levinud on arvamus, et see on eelkõige poiste eriala ja füüsikast on väga keeruline aru saada. Seni kuni meile füüsikat sellisena näidatakse, ei hakka tüdrukud selle vastu rohkem huvi tundma,» rääkis Cotter ERR Novaatorile.

Cotter usub, et kuigi teadus vajab ka füüsika, keemia ja bioloogia erialaspetsialiste, ei tohiks erialastumine toimuda liiga vara. See aitaks õpilaste huvi üleval hoida ning ka tüdrukutele näidata, et füüsika ja keemia on tegelikult põnevad ja jõukohased ained.

Näiteks soovitab iirlane konkreetsete kooliainete – nagu füüsika, keemia ja bioloogia – asemel anda noortele olulisi teadmisi edasi teemade kaupa. «Kui õpetatavaks teemaks on näiteks vesi, ei taju tüdrukud, et tegelevad parasjagu füüsikaga, ja poisid ei võõrista seejuures bioloogia õppimist,» viitas Cotter.

Kujunenud stigmadest vabanemiseks soovitabki Cotter, et koolid võiksid neid õppeained õpetada lõimitult vähemalt kuni 15–16-aastastele õpilastele. «Põhikooli lõpetajatel võiks olla võimalus valida, kas teha ühel õppeainel põhinev eksam või lõimitud reaal- ja loodusteaduste eksam,» lausus Cotter Tamme gümnaasiumis Euroopa loodusteaduste olümpiaadi korraldajate ja vabatahtlikega kohtudes.

Olümpiaadi ülesannete koostamisel osalevad akadeemilise komitee liikmetena noored, kes on Eestit esindanud varasematel Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadidel ja on praegu TÜ üliõpilastena kaasatud Eesti ja rahvusvaheliste loodusteaduste olümpiaadide ülesannete koostamisse.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on Eestile suur au korraldada Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi ja sellega kaasneb palju positiivset, mida nii koolinoored, õpetajad kui ka ühiskond laiemalt võiksid märgata ning toetada.

«See on Eesti võimalus tutvustada ja näidata enda pädevusi läbi loodusteadusliku hariduse prisma. Tänu uutele kontaktidele saavad olümpiaadil osalevad juhendajad vahetada loodusteaduste õpetamise kogemusi ja õppematerjale ning jagada parimaid praktikaid, mis toetaksid loodusteaduste lõimitud õpetamise jõudmist uuele tasemele,» lisas Laidmets.

14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad toimub Tartus ja Tallinnas järgmise aasta 7.–14. mail. Olümpiaadile oodatakse kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide esindusi. Loodusteaduste olümpiaadi ülesanded saavad olema põnevad ja elulised.

Eestis toimuva olümpiaadi peakorraldaja on Tartu ülikool ning seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.