TÜ teadlased panustavad välisministeeriumi arengukoostöö partnerina Ukraina teadusasutuste ja ettevõtluse koostöö edendamisesse.

Enne 1991. aastat kuulus Ukraina teadmusmahuka majanduse ja märkimisväärselt suure teaduspotentsiaaliga maade hulka. Viimase 23 aasta jooksul on seoses majandusmudeli muutumisega tähelepanu kõrgtehnoloogiliselt ettevõtluselt liikunud aga tagasi toormaterjali ja kaevandamise peale, samuti on oluliselt langenud riigi teadus- ja tehnikatase.

Ukraina rahvusliku teaduste akadeemia intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde keskuse juhataja Yuriy Kapitsa sõnul on peamine põhjus selle muutuse taga riigiomandi ümberjagamine ja poliitikute huvipuudus ettevõtluse vastu.

«Vaatamata sellele, et Ukraina ülemraada on viimase kaheksa aasta jooksul mitmeid kordi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika küsimusi arutanud ning soovitanud olukorda muuta, ei ole seni midagi suurt tehtud,» ütles Kapitsa.

Peamised probleemid Ukraina ettevõtluses on riigi rahalise toetuse puudumine teadmussiirde puhul, soosiva maksusüsteemi puudumine, vähearenenud taristu ning avaliku ja erasektori koostöö jaoks akadeemiliste asutustega õiguslike tavade puudumine. Näiteks on alates 2006. aastast keelatud teadusasutustel ja erasektoril koos idufirmasid luua.

Hoolimata üldistest ebasoodsatest majandus- ja poliitikatingimustest püüavad Ukraina juhtivad teadusasutused (Ukrainas on veel tänagi Teaduste Akadeemia uurimisinstituutidele tuginev teadussüsteem) siiski teatud uurimisvaldkondade taset hoida ning teaduse arengut ka tööstuses ära kasutada.

«Ukraina majandusraskuste tõttu on majandusliku arengu edendamisel üks prioriteete innovatiivne arendus ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamine. Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide toetus ning kogemuste jagamine on meile väga oluline, et arendada Ukrainas välja nüüdisaegne teadmussiirde süsteem, mis toetaks majanduse arengut,» kinnitas Kapitsa.

Tartu ülikooli teadlaste projekti eesmärk on luua eeldused Ukraina teadmussiirde süsteemi täiustamiseks. See keskendub Ukraina teadusasutuste-ettevõtluse teadmussiirde institutsionaalsele ja juhislikule tahule rõhuasetusega intellektuaalsel omandil ning praktiliste teadmussiirde korraldamise rakendusoskuste ja võimekuste suurendamisel.

Koostööprojekti juht, TÜ õigusteaduskonna intellektuaalse omandi dotsent Aleksei Kelli ütles, et Eesti on läbinud teadmussiirde arenguks vajalikud poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud ja õiguslikud protsessid, sama ootab ees ka Ukrainat.

«Kindlasti ei saa öelda, et Eesti süsteem on täiesti valmis ning ainumõeldav. Samas teame, mis võib töötada ja mis kindlasti ei tööta. Teadmussiirde süsteem on osa innovatsioonisüsteemist. Selles projektis keskendume eelkõige intellektuaalse omandi rollile teadmussiirde kontekstis,» rääkis Kelli.

Projekti täitja, majandusteaduskonna vanemteadur Kadri Ukrainski täiendas, et kuna Eesti on ka erinevate õiguslike regulatsioonide jõustamisel võrreldes Läti ja Leeduga olnud märkimisväärselt edukam, oskame seetõttu ka ilmselt siin meie kogemusi selgitada.

Aleksei Kelli sõnul kaardistab algul Ukraina partner eestlaste jaoks olulised andmed Ukraina kohta ja korraldab ka mõned empiirilised uuringud. Projekti eesmärk on liita mõlema poole pädevus ja sõnastada soovitused teadusasutustele ning Ukraina riigile.

Aprillis plaanitakse soovituste asjakohasust arutada Ukrainas toimuval pädevusseminaril. Enne seda edastatakse soovitused erinevatele ametiasutustele, teadusasutustele, poliitikakujundajatele jt seisukohavõtuks. Tagasisidet arvestades pannakse kirja lõplikud ettepanekud Ukraina teadmussiirde parandamiseks.

Projekt mõjutab Ukraina teadusasutusi ja institutsioone, mille ülesanne on toetada teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd Ukrainas; riigiasutusi, mis töötavad teadmussiirde ja intellektuaalse omandi valdkonnas; ja ühiskonda laiemalt, sest teadmistepõhise majanduse areng viib majandusstruktuuri muutmisele ja elatustaseme tõusuni.