Õigekirjakorrektor ehk speller on hea abimees, millega saab tekstist pisivead välja korjata. Siiski on ta üksnes masin. Ta ei oska leida üles sõnu, mis ei sobi konteksti või on vales käändes. Selle tagajärjel võib lugeja leida tekstist keelendeid, mida kirjutaja sinna tegelikult sugugi panna ei tahtnud.
22. detsembril 1982 tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon (nüüdne Emakeele Seltsi keeletoimkond) otsuse, et väiketähtlühendite järele ei ole enam kohustust punkti panna: tel, a, nr, pst. Selle soovituse taga oli otstarbekus – kui juba sõna lühendada, siis võiks ära jätta ka tarbetud kirjavahemärgid.
Sel peaaegu 40 aastat kehtinud kirjutusviisil on mitu erandit, millest tasub esile tõsta kaks:
Igas keelekeskkonnas tekib aeg-ajalt mõni lemmiksõna, mida armastatakse rohkem pruukida. Mõni neist muutub valdavaks mitmes keelekeskkonnas ja lõpuks suures osas ühiskonnastki. Üks selliseid moesõnu on panustama.
Panustamisel on otsene ja kujundlik tähendus. Otseses tähenduses võib see olla eseme kaasapanemine hauda või summa panemine mängu. Selle kõrval kasutatakse panustamist aga ülekaalukalt kujundlikus tähenduses.
Nii nagu mis tahes kollektiivis, on ka ülikoolis välja kujunenud kindlad tavad, mis väljenduvad muu hulgas keelekasutuses. Seejuures on osa sõnastus- ja lausestusviise oma pideva kordumise tõttu muutunud nii harjumuspäraseks, et nende õigsuses ei vaevu me kahtlema.
Juhuvalikuga katse (ingl randomized experiment) on teaduseksperiment, mille osalised on valitud juhuslikult. Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Juhuvalikuga katse». Kõigi mõistete loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.
Tegusõnu, milles on eeri-liide, on eesti keeles üpris palju, näiteks päring *eerima annab õigekeelsussõnaraamatu veebiväljaandes 966 vastet. Kõigil neil tegusõnadel ei saa keelenurgas peatuda, nii et võtkem vaatluse alla mõni variatiivsem.
Igas Tartu Ülikooli instituudis leidub vähemalt üks hea haldjas, kes nagu võluväel hoolitseb selle eest, et õppetöö kulgeks sujuvalt: et tunniplaanid saaksid õigeks ajaks tehtud, üliõpilased ainetele registreeritud, ruumid ürituste jaoks broneeritud jne. Kuidas aga neid häid haldjaid ametlikult nimetada?
Kui otsida Google’ist teavet Tartu Ülikooli moderaatorite kohta, võib peagi lugeda infopäevadest või konverentsidest, kus arutelusid, vestlusi või väitlusi modereerib moderaator.
Keeles valitseb ökonoomiaprintsiip, mille kohaselt eelistatakse pikematele keelenditele (resp. sõnadele) lühemaid. Vajadus lühema väljendusviisi järele on otseselt seotud sõna kasutussagedusega: kuna pikem sõna võib osutuda tülikaks, võetakse kas loomuliku keelekasutuse või teadliku keelekorralduse käigus tarvitusele lühemad variandid.
Usutavasti on iga üliõpilane kasutanud oma töö sissejuhatuses fraasi Käesoleva uurimustöö eesmärgiks ... või vähemasti kaalunud sellist sõnastusvarianti. Miks oleks parem seda mitte teha?
Esiteks ei ütle käesolev (või antud) midagi sellist, mida lugeja juba ei teaks. Sobivad ka Selle uurimistöö või Siinse uurimistöö. Midagi ei ole katki, kui liigne sõna üldse ära jätta ning alustada sõnaga Uurimistöö.
