Eelmises keelenurgas oli juttu sõna akadeemia tähenduse laienemisest inglise keele mõjul. Kui akadeemia on kasutusel ka mitme teadusasutuse nimes või ajakirja pealkirjas, siis sõna akadeemik kasutusring on kitsam: eesti kirjakeeles on see kasutusel üksnes Eesti Teaduste Akadeemia liikme tähenduses.

Kõrgkoolides töötavaid inimesi ei ole olnud tavaks akadeemikuteks kutsuda. Mõnikord võib aga eeskätt tõlketekstides täheldada vastupidist.

Pealkiri on huvitav siis, kui selles on põnevad sõnad, paeluv mõte, ootamatu idee või uudne lähenemine – ja eelkõige siis, kui see kutsub lugema. Ent tähtsal kohal on ka pealkirja loogiline ja selge vormistus. Nii nagu mõni sõna, muutub aeg-ajalt moodsaks ka mõni vormistuselement. Praegusel ajal torkab näiteks silma pealkirjade kooloni- ja mõttekriipsulembus.

Rektor: eelolevatel aastatel tuleb Eesti mõtteline keskpunkt nihutada Kirde-Eestisse

Vananemise uurija: motiveeritud eakas suudab õppida nii keeli kui ka uisutamist

Üks tarbeteksti eripärasid on ökonoomsuspõhimõte: öeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.

Sellegipoolest satub ka asjalikku teksti sõnu, mille järele otsest vajadust ei ole, kuid mis võivad kuuluda näiteks autori harjumuspärasesse sõnavarasse või väljendada tema isikupärast stiili. Selles pole midagi halba, kui teksti mõte ei kannata, ent teinekord hakkab mõni sõna korduma eri kirjutajate lugudes silmatorkavalt tihti, mistõttu võib lugeja sellest üheülbalisusest väsida.

Üks niisugustest sageli korduvatest sõnadest on erinev.

Tartu Ülikool pakub juba kolmandat aastat mikrokraadiprogramme. Need on tervikliku sisuga ja peamiselt üheaastased tasulised täiendusõppeprogrammid, mille õppija läbib enamasti koos tasemeõppe üliõpilastega ja mille eest saab 12–30 EAP-d.

Pisut keemiast. Keemiline element süsinik on ehedal kujul tahke aine, mille looduslikud vormid on näiteks grafiit ja teemant ning tehislikud vormid grafeen ja fullereen. Süsiniku üks oksiide on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid ehk CO₂, mis on gaasiline ja kuulub õhu koostisesse.