Saksa, kaude ka vanaprantsuse ja ladina juurtega võõrsõna paneel on eesti erialakeeles kenasti kodunenud: paneeliks tavatsetakse nimetada puittahveldist ja plaatjat ehitusdetaili, aga ka brauseri alamakent. Paraku on inglise keele mõjul hakanud selle sõna külge ka teised tähendused, mis tõrjuvad muud sõnad ja sõnaühendid ebaõiglaselt kõrvale.
Vestlusring (ingl panel discussion, panel) on kuulajaskonna ees toimuv juhitud rühmaarutelu kindlal teemal.
Töötoal on mitu tähendust: see võib olla töökabinet, töökoda või lühikoolitus.
Seega kui olete minemas töötuppa, võite sattuda samas hoones asuvasse ruumi: töötamise tuppa ehk töökabinetti. Kui otsustate siiski majast välja minna, võib tegu olla teises hoones oleva töökojaga või näiteks kingsepa- või metallitöötoaga. Võib-olla lähete aga hoopis lühikesele intensiivkursusele, mida võiks nimetada peale töötoa ka õpitoaks.
On üldteada, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Küllap sama teevad ka skeemid, joonised, diagrammid ja muud illustreerivad materjalid, mille saab koondada nimetuse sele alla. Kuigi sele (om sele, os selet) võib esmapilgul tunduda mõneti harjumatuna, aitab lühike sissevaade minevikku selle tähendust avada ja seeläbi sõna omasemaks muuta.
Kes on varem kuulnud vaatmikust? See on ettekanne, mida saab tervikuna vaadata ja tihtipeale saab selle juures autoriga mõtteid vahetada. Ülikoolipere liikmed esitlevad vaatmikke konverentsidel, tutvustades ühel suurel stendile välja pandud lehel oma teadustööd. Vaatmiku võib koostada slaidiesitlus- või tekstitöötlusprogrammis ja projitseerida seinale ka hoopis videoprojektoriga.
Keeletehnoloogia (ingl language technology) on erialadevaheline valdkond, mis tegeleb keelelise informatsiooni – teksti ja kõne – arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. (Meister 2018)
Kui veel paarkümmend aastat tagasi peeti rääkivat ja isemõtlevat autot pigem ulme valdkonda kuuluvaks, siis nüüd ei imestata enam sugugi selle üle, et auto mõistab häälkäsklusi ja arvuti parandab õigekirjavigu. Keeletehnoloogia rakendused on saanud meie igapäevaelu osaks, nii et tavakasutaja ei küsigi enam, kuidas arvuti suudab keelt mõista. Speller, kõnetuvastus ja kõnesüntees, masintõlge, veebisõnastikud, infootsing ja suuline suhtlus arvutiga on näited keeletehnoloogia enimlevinud rakendustest.
On üldteada, et kõik šampanjad on vahuveinid, kuid kõik vahuveinid ei ole šampanjad – on ainult need, mis on toodetud Kirde-Prantsusmaal Champagne’i maakonnas traditsiooniliste meetoditega ja kindlatest viinamarjasortidest. Üldjoontes samamoodi on auditoorse ja kontaktõppega, sest ka need ei ole samatähenduslikud sõnad.
Kontaktõpe (ingl contact learning/teaching) on auditoorses või veebipõhises õppekeskkonnas toimuv õppetöö, milles osalevad samal ajal nii üliõpilane kui ka õppejõud.
«Kas sul on Powerpoint presentatsioon?» Sellises õppejõu või kaasüliõpilase küsimuses ei tundu esmapilgul midagi kummalist. Siiski on siin mitu konksu.
Millega õppetöös, konverentsidel, üritustel või miks mitte ka kodus seinale kujutisi kuvatakse?
Selles, et kujutisi projitseerivat seadet nimetatakse projektoriks, paistab olevat peaaegu üksmeel, aga mis võiks sobida termini esiosaks? Andmeprojektor, dataprojektor, kuvaprojektor, multimeediaprojektor võivideoprojektor? Heal projektoril mitu nime.
Termin digihumanitaaria on moodustatud sõnadest digitaalne ja humanitaaria. Digitaalne viitab numbritele ja arvudele, humanitaaria aga on hoopis reaalia vastand.
Sisuliselt seob digihumanitaaria mõiste kvantitatiivsed uurimismeetodid, tekstikorpused, avaandmed, heli-, pildi- ja videotöötluse, digitaliseerimise jms. Veel näib selle mõiste taga peituvat järeldus, et humanitaaria ja reaalia ühendada on kasulik.
Viimase kümmekonna aastaga on teadustekstides järsult sagenenud sõnade piloot ja piloteerima kasutus. Räägitakse pilootprojektidest ja -uuringutest, piloteeritakse näiteks küsimustikku või programmi. Võib arvata, et ingliskeelse sõna pilot toel ei lõppe sõnade piloot ja piloteerima võidukäik niipea.
