Asutuste ja nende üksuste nimetuste kirjapildi teemal küsitakse keelenõu üpris tihti. Vaadakem üle, millal kasutada suurt ja millal väikest algustähte Tartu Ülikooli ning selle üksuste, asutuste ja sidusühingute nimetuste näitel.
Kuidas kirjutada Tartu Ülikool?
Asutusenimetusi võib kirjutada nii suure kui ka väikese algustähega. Vabamas tekstis on eelistatud väike, ametlikumas kirjutises suur esitäht.
Koma kasutamine paneb iga kirjutaja vahel pead murdma. Seekordses keelenurgas võtame vaatluse alla kaks juhtumit, mille puhul koma on vajalik, aga kipub teinekord ununema.
Koma ja, ning, ega, ehk, või ja kui ka ees
Üldiselt teatakse, et nende sidesõnade ette koma ei panda. Enamasti ei ole aga komapanek seotud mitte niivõrd konkreetsete sidesõnadega, vaid sellega, mis lauseosasid tuleb siduda.
Keelenurgas on lühenditest juba kaks korda juttu olnud. Vaatluse all on olnud nende ladinakeelne kuju ja suurtähtlühendite käänamine. Ülikooli eesti terminite komisjoni koosolekutel on aga mitu korda arutatud ka seda, kuidas lühendada eestikeelseid akadeemilisi ametinimetusi. Kas Prof või prof? Kas dekaanil on lühend? Mil viisil peaks lühenema nooremlektor: kas n.lektor või n-lektor?
Igas keelekasutuskeskkonnas kujuneb välja omamoodi sõnapruuk, mida kõik selle liikmed teavad ja tunnevad. Ka ülikooliperes kasutatakse teatud töötajate, nähtuste või asjade kohta kindlaid sõnu. Kui keegi räägib näiteks õpilastest ja õpetajatest, koolist, klassist ja tundidest, võib oletada, et ta on ülikooli tööle või õppima tulnud alles hiljuti.
Siin on väike spikker neile, kellel parajasti ülikoolieluga kohanemine pooleli.
Kõikvõimas arvutikalender, mis meenutab kohustuste ja aja omavahelist meelevaldset suhtelisust, näitab juba detsembrikuud. Aasta on olnud täis segadust ning jõulu eel soovime ehk rohkemgi kui muidu näha kõiges selgust ja arusaadavust. Muu hulgas on paslik rääkida selgusest tekstis – tehkem seda seekord sõnade tänu ja tõttu abil.
Kuidas käia ümber kõikvõimalike arvutikeskkondade ja -programmide nimedega?
Veebis töötamine on ülikoolipere jaoks enesestmõistetav. Seepärast tasub õppeaasta hakul meelde tuletada, kuidas käia ümber kõikvõimalike arvutikeskkondade ja -programmide nimedega.
Mil viisil käänata näiteks võõrnimesid Zoom, Teams, Panopto, Outlook, Youtube, Onedrive ja Moodle?
Koroonaaeg on toonud suuri muutusi, sundinud tegema ühiskonnaelus ümberkorraldusi ning täiendanud ja muutnud ka sõnavara. Tuleb ju tõdeda, et enne seda pandeemiat polnud meie igapäevases keelepruugis selliseid väljendeid nagu 2+2-reegel, eneseisolatsioon, riigi lukkupanek, nakkuskordaja, eesliinitöötaja, sotsiaalne distantseerumine, lähikontaktne, lähikontaktse kontaktne jne.
Keelele on omane, et sõnade tähendused muutuvad. Nii võidakse sõna, mis tähistab midagi konkreetset, hakata ühel hetkel kasutama ka abstraktsemate asjade väljendamiseks. Üks selline sõna on väga ammune, arvatavasti läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvest pärit koht. Kui seda kasutatakse liitsõnas, tekib sellele lisatähendusi või päris uus sisu.
Iga kirjavahemärgi jaoks on kokku lepitud oma ülesanded. Neid kokkuleppeid järgides on tõenäoline, et saame üksteisest ühtemoodi aru. Mitu ülesannet on antud ka kaldkriipsule. Tutvustame siin neist peamisi.
