Igas Tartu Ülikooli instituudis leidub vähemalt üks hea haldjas, kes nagu võluväel hoolitseb selle eest, et õppetöö kulgeks sujuvalt: et tunniplaanid saaksid õigeks ajaks tehtud, üliõpilased ainetele registreeritud, ruumid ürituste jaoks broneeritud jne. Kuidas aga neid häid haldjaid ametlikult nimetada?

Kuna õppetöö korraldamisest annab teha lühema sõna õppekorraldus, on ametlikus keelepruugis levinud nii õppekorraldusspetsialist kui ka õppekorralduse spetsialist. Kuigi kokkukirjutus väljendab kenasti liigisuhet, võib pikkuspõhimõtte järgi kirjutada liiga pikaks ja seega raskepäraseks minevaid liitsõnu ka lahku, mis on toonud populaarsust suupärasemale õppekorralduse spetsialistile. Nende kahega valikuvõimalused aga ei piirdu.

Lähtudes põhimõttest, et lühem on parem, pöörame pilgu sõna korraldus poole: kui kellegi tööülesanne on midagi korraldada, pole ta ei keegi muu kui korraldaja. Sel viisil on näiteks suhtekorraldusspetsialistist kujunenud suhtekorraldaja ja reisikorraldusspetsialistist reisikorraldaja. Ka maakorraldaja ja ärikorraldaja pole haruldused. Miks siis mitte öelda õppekorraldusspetsialisti asemel õppekorraldaja?

Sõna õppekorraldaja võib küll esialgu tunduda harjumatu, kuid küllap ajapikku muutub see omaseks. Seda omaksvõttu soodustab ka teadmine, et õppekorraldaja jääb spetsialistiks isegi siis, kui tema ametinimetuses sõna spetsialist ei sisaldu. Sama kehtib muude korraldajate kohta.

Keelenurka toimetab Miljon+ töörühm (Riina Reinsalu ja Ann Siiman).