Nii nagu mis tahes kollektiivis, on ka ülikoolis välja kujunenud kindlad tavad, mis väljenduvad muu hulgas keelekasutuses. Seejuures on osa sõnastus- ja lausestusviise oma pideva kordumise tõttu muutunud nii harjumuspäraseks, et nende õigsuses ei vaevu me kahtlema.

Üks selliseid loomulikustunud sõnastusviise on sõna õppekava kasutamine alaleütlevas käändes koos sõnaga astuma, näiteks õppekavale astudes tuleb üliõpilasel valida, kas ... Niisamuti eksitakse käändevalikul keelendites õppekavale vastu võtma ja õppekaval õppima.

Miks ikkagi ei saa õppekavale astuda? Põhjus on lihtne: õppekava on dokument, mille alusel või järgi asutakse ülikoolis õppima, kuid mille peale ei saa astuda. Või kui väga tahta, siis saab küll, aga sel juhul näeks see välja füüsilise tammumisena.

Kui juba õppekavast juttu tuli, võib provotseerivalt küsida, kuidas seostuvad omavahel õppekava ja programmijuht. Kui see programm, mida programmijuht juhib, ei ole midagi muud kui õppekava, oleks paslikum nimetus õppekava juht. Nähtavasti on programm jäänud põhisõnale juht külge nagu takjas, ilma et selleks oleks ilmselget põhjust.

Keelenurka toimetab Miljon+ töörühm (Riina Reinsalu ja Ann Siiman).