Otsustanud Eesti rahvas Euroopa Liitu minna. Saanudki selleks võimaluse aastal 2004, aga enne tulnud ära tõlkida umbes 100 000 lehekülge õigusakte, et liidu õigus kenasti Eesti õigusruumiga kokku sobitada. Asunud siis tõlkijad palehigis tööle.

Ühel ilusal päeval sattunud nad ingliskeelse väljendi sustainable development otsa. Vaaginud siis tõlkemeistrid seda koos teiste asjatundjatega nii- ja naapidi, kuni otsustanud selle eesti keelde ümber panna väljendiga säästev areng. Ots lahti tehtud, hakanud sustainable-sõnu ustest ja akendest sisse pugema. Tulnud tõlkijatel eesti keelde tuua ka sustainable energy, sustainable agriculture, sustainable tourism – need saanud vasted säästev energia, säästev põllumajandus, säästev turism.

Järgmisel päeval põrganud tõlkijad kokku väljenditega sustainable economic growth, sustainable finance ja sustainable investment. Sõna säästev ei tundunud enam passivat – väljendanud ingliskeelne sõna ju pigem vastupidavust kui keskkonna hoidmist. Murdnud siis eksperdid pead ja leidnud lahenduse: jätkusuutlik majanduskasv, jätkusuutlik rahandus, jätkusuutlikud investeeringud.

Kolmandal päeval avastanud aga tõlkijad, et mõnes tõlketekstis on säästval ja jätkusuutlikul hirmraske vahet teha. Pea pannud valutama väljendid sustainable production, sustainable consumption, sustainable building, mille puhul sobinud mõlemad – tootmine, tarbimine ja ehitis olnud eri tekstides kas säästvad või jätkusuutlikud.

Neljandal päeval tekkinud korralik virvarr. Olnud hädas nii tõlkijad kui ka ametnikud, nii juristid kui ka ajakirjanikud, nii keskkonnaeksperdid kui ka keeletoimetajad.

Astunud siis president Ilves 2010. aastal ette ja lausunud: „Korraldatagu sõnaus!“ Nii sündinudki. Rikastunud eesti keel kärgpere, tundetaibu ja taristu kõrval ka kestlikuga, mille keelegurud leidsid olevat sobiva nii säästva kui ka jätkusuutliku tähenduses.

Ent masinavärk käinud aeglaselt. Leppinud siis Eesti keele- ja riigiasutused ning Euroopa Liidu institutsioonid lõpuks aastal 2016 kokku, et sõnast kestlik saagu sustainable’i üks ja ainumas vaste. Lisatud viimaks ka Euroopa Liidu terminibaasi IATE sõna kestlik ja selle järele soovitus kasutada seda eelisterminina. Paraku olnud eestlaste mõttetöö liiga pikaldane – maha olid magatud 2015. aastal vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärgid ja unustatud teha muudatusi ka 1995. aastast siiani kehtivasse säästva arengu seadusse.

Hakanud siis liidu asutuste tõlkijad laveerima: kus olnud vabam tekst, sinna pannud kestliku, kus viited dokumentidele, sinna säästliku või jätkusuutliku. Eks taandunud ka harjumus visalt.

Kodumaal aga kinnitanud uus sõna kiiresti kanda. Võetud teine rõõmuga vastu – olnud see ju värskem ja selgem. Jäänud kirjutajatel ära ka kaalumine, kumba võtta, kumba jätta: peaaegu alati olnud ühele sõnale üks vaste.

Lõpuks tuldud aga keskpõrandale kokku ning kestlik võetud omaks nii euro- kui ka muude tekstide tõlkijate ja kirjutajate seas.

Nii saidki eestlased endale sõna kestlik. Tartu Ülikooliski on sellest saanud eelistermin.