Pealkiri on huvitav siis, kui selles on põnevad sõnad, paeluv mõte, ootamatu idee või uudne lähenemine – ja eelkõige siis, kui see kutsub lugema. Ent tähtsal kohal on ka pealkirja loogiline ja selge vormistus. Nii nagu mõni sõna, muutub aeg-ajalt moodsaks ka mõni vormistuselement. Praegusel ajal torkab näiteks silma pealkirjade kooloni- ja mõttekriipsulembus.

Rektor: eelolevatel aastatel tuleb Eesti mõtteline keskpunkt nihutada Kirde-Eestisse

Vananemise uurija: motiveeritud eakas suudab õppida nii keeli kui ka uisutamist

Anne Veesaar: unistustel pole aegumistähtaega

Tanel Tenson: sõda ajab paratamatult nakkushaigused liikvele

Tiit Tammaru: ebavõrdsus on Tallinnas võrreldes muu maailmaga leebe

Koolon on tõepoolest abiks, kui pealkirjas on kellegi tsitaat – niimoodi saab pealkirja sõnastada lühidalt. Kasulik on aga silmas pidada, et sedalaadi pealkirjad ei satuks väga ligistikku, sest muidu võib koduleht, infokiri või uudisteportaal välja näha nagu näidenditekst.

Pealkirjades, kus tsitaati ei ole, kasutatakse koolonit ja mõttekriipsu tihtipeale justkui mõttepausi märkimiseks: kõigepealt põhiteema, seejärel hetk mõtlemiseks ja siis täpsustus.

Väärtuskasvatuse konverents: miks koostöö ja head suhted on hariduselus esmatähtsad?

Meistriklass: hariduslik retk klassikutega

Konverents „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“

Seminar „Teadus kõigile: kuidas muudab ühiskond teadust paremaks?“

Loeng „Teaduskommunikatsioon kui müra: palju infot, vähe mõju“

Käsiraamat „Doktorantide sisseelamisaeg ülikoolis: praktiline juhend“

Näitus „Kant 300 Tartus: käsikirjadest taevani“

Koolitus „Juhi mõjujõud: juhtimisoskuste treening“

Ühendatud mitmekesisuses – kestlik Euroopa

Taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“

Õppimine üksteiselt ja üksteisega – vastastikune õpe ülikooli kõigil tasanditel

Vaimse tervise konverents „Tööheaolu – mis ja kelle asi?“

See nimekiri on nimme nõnda lohisev, et ilmestada pealkirjakooloni ja -kriipsu liiglevikut. Eraldi võttes pole ühelgi neist pealkirjadest ju midagi häda, ent kui selliseid on ekraanil või ajaleheküljel korraga palju, ei paku see lugejale enam uudsust ega huvi. Seepärast tasub mõnikord kaaluda, kas koolonist või mõttekriipsust saaks loobuda.

Arstiteaduskonna aastapäeva programm: muudatused → Muudatused arstiteaduskonna aastapäeva programmis

Üliõpilaselu: millise elumuutuse see kaasa toob? → Millise elumuutuse toob kaasa üliõpilaselu?

Digikoristusnädal: aeg vabaneda digiprügist → Digikoristusnädalal on aeg vabaneda digiprügist

Starteri programm – ettevõtliku mõtteviisi tugevdaja → Starteri programm tugevdab ettevõtlikku mõtteviisi

Kooloni ja mõttekriipsuga pealkirjad tundusid ehk kunagi värsked, üllatavad ja teravad, aga nüüdseks on see võte muutunud üheülbaliseks, vahel isegi nüriks. Ehk on nende kahe märgi kuulsuseminutid möödas?

Seekordse kirjutisega haakub hästi Tiit Hennoste artikkel „Pealkirjade kirju maailm“, mis ilmus ajakirja Oma Keel 2024. aasta kevadnumbris.