Keskkonnainvesteeringute Keskuse ressursisäästukonkursi Negavatt võitis tänavu meeskond Circup, kes toodab tanklatesse ja kohvipoodidesse mõeldud kuiva jää tehnoloogial põhinevaid masinaid, mida tarvitatakse korduvkasutatavate topside kiireks pesemiseks.
Kõik Circupi liikmed on Tartu Ülikooli üliõpilased või vilistlased.
Maikuus energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt võitnud projekti «Võta kraanist!» tegijad avavad novembris kõigis ülikooli õppehoonetes kõrged uued kraanid, kust saab pudeliga vett võtta.
Kalakasvanduste toel aegamisi taastuvad Eesti lõhepopulatsioonid rändavad lisaks kevadele merre ka sügiseti, avastas kalateadlane Martin Kesler koos kolleegidega.
19. sajandi keskel kudes lõhe 60 Läänemerre suubuvas jões, sealhulgas 12 Eesti jões. 1990. aastate lõpul olid aga asurkonnad säilinud vaid neljas siinses jões.
Kalade rände raskendatus, jõgede kasin veekvaliteet ja ülepüük on praeguseks hävitanud 70% lõhe kunagistest looduslikest populatsioonidest Läänemere aladel.
Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete ringi liige ja varem rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses Arktika-teemasid uurinud Oliver Mõru hinnangul eksisteerib nii võimaluste kui ka ohtude Arktika.
Võimalused on seotud suure maavarade potentsiaali ja senisest kiirema kaubavahetuse tekkimisega, ohud aga riikide suutmatusega piirkonda omavahel jagada ja keskkonnasõbralikult majandada.
On hinnatud, et Põhjamaades on puudu 35 000 energiatõhusa ehituse asjatundjat, räägib TÜ vastava tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring. Äsja lõppes labori osalusel kaks aastat väldanud suurprojekt.
Energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring näitab slaide 2013. aasta algul Põlvas valminud liginullenergiamajast.
«Avastasime hämminguga, et polegi inimesi, kes aitaksid. Neid hooneid on lihtsalt väga vähe, ehitajatel ja projekteerijatel on vähe kogemusi.»
Eesti Tšernobõli veteranide vähihaigestumus ja üldsuremus ei erine oluliselt riigi meesrahvastiku näitajatest. Küll on neil keskmisest suurem enesetapurisk.
Tervise arengu instituudi epidemioloog Kaja Rahu on Tšernobõli veterane uurinud üle 20 aasta. Alustuseks ütleb ta kindlalt, et pooldab tuumajaama ehitamist ka Eestisse.
«See tundub õige valik,» mõtiskleb ta. «Õnnetusi tuleb muidugi karta ja ennetada. Aga radiatsioonihirmud on see uurimistöö minul maha võtnud.»
