Tänavu saab eesti keelel täis sada aastat riigi- ja kõrghariduskeelena. Seetõttu on 2019. aasta kuulutatud eesti keele aastaks.
Peale selle on 2019 ka rahvusvaheline põliskeelte aasta. Valimiseelsetes debattides kõneldakse palju eestikeelse hariduse saatusest. Keel identiteedi hoidjana ja rahvuse mõtteviisi kandjana ning ka lihtsalt tööriistana on seega mitmel põhjusel praegu päris suure tähelepanu all, vähem mõeldakse ehk üksiku inimese keelelisele elule.
Eesti Orienteerumisliit annab panuse Tartu Ülikooli projekti Miljon+, et täiendada Vikipeediat artiklitega nii orienteerujatest kui ka orienteerumisest. Vikipäevakud toimuvad 2018. aasta novembrist 2019. aasta aprillini.
Vikipäevakud on välja kasvanud orienteerumispäevakute ideest. Kui tavaliselt liigutakse maastikul ja otsitakse orienteerumiskaardi abil kontrollpunkte, siis vikipäevakutel täiendatakse Vikipeedia orienteerumisteemalisi artikleid.
«Kas sul on Powerpoint presentatsioon?» Sellises õppejõu või kaasüliõpilase küsimuses ei tundu esmapilgul midagi kummalist. Siiski on siin mitu konksu.
Õppeprorektor Aune Valk ja emakeeleõpetuse professor Martin Ehala leiavad, et kõik sammud, mida ülikool astub inglise keele poole, tuleb hoolikalt läbi mõelda.
TÜ sotsiolingvistika vanemteadur ja emakeeleõpetuse professor Martin Ehala muretseb, et ülikool võrdleb ennast liiga palju välismaailmaga ja keskendub seetõttu liialt inglise keelele.
5. ja 6. novembril korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keelenõukogu Tallinnas keelefoorumi «Rahvuskeeled Balti riikides: eile, täna, homme».
Kaheksandal keelefoorumil võetakse kokku keelevaldkonna olulised arengusuunad Eestis, Lätis ja Leedus ning pakutakse ülevaadet riikide keelepoliitikast, keelestrateegiate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.
Peatselt avalikustatava esmakordse Tartu Ülikooli töötajate keelehoiakute uuringu kohaselt on TÜ töötajad keeleteadlikumad kui eestimaalased keskmiselt.
Selle väite alus on tõsiasi, et nende osakaal, kes märkavad halba eesti keele kasutust ja on valmis heas eesti keeles suhtlemiseks pingutama, on suurem kui eestlastel 2017. aasta üle-eestilises uuringus. Ka loevad TÜ töötajad üldiselt oma kirjutatu mitu korda üle ja kõhkluste korral kasutavad keeleabi võimalusi.
Kümme aastat tagasi kutsuti kokku rühm keeleteadlasi ning teaduskondade, osakondade ja tugistruktuuride esindajaid, et leppida kokku Tartu Ülikooli keelepõhimõtted. TÜ nõukogu võttis need vastu 30. jaanuaril 2009. aastal.
Keelepõhimõtted olid mõeldud ülikooli arengukava eesmärkide toetamiseks. Muu hulgas sätestati neis, et TÜ tagab kõrghariduse esimesel ja teisel astmel kõigis õppesuundades õppe eestikeelsete õppekavade alusel, ning ning seati eesmärgiks suurendada töötajate keeleteadlikkust.
Vestlusringis osalesid (vasakult) eesti keele vanemteadur Tiit Hennoste, õigusnõunik Aliis Liin, keelenõunik Kristel Ress, arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo ja genoomika instituudi asedirektor Mait Metspalu.
Aastavahetuse seisuga töötas Tartu Ülikoolis 3435 inimest, aga vaid üks neist oli kogu ülikooli teenindav tõlkija-keeletoimetaja. Tänavu märtsis jagati see töö kahe inimese vahel, lisaks loodi uus keelenõuniku ametikoht.
Kas piisab kolmest keeleinimesest, et hoida rahvusülikoolis eeskujulikku eesti keele taset? UT korraldas vestlusringi, et paremini aru saada, millises olukorras on praegu eesti keel Tartu Ülikooli töö- ja õppekeelena ning mis võiks olla meie roll eesti keele asjatundliku kasutaja ja hoidjana.
Keel on inimeste suhtlemise vahend, mõtlemise abinõu ja olemise koda. Võim on sõna, mille keskne tähendus on lihtne. See on õigus valitseda, käsutada, otsustada kellegi ja millegi üle.
Vaimul on eesti keeles sõnaraamatu järgi vähemalt kaheksa tähendust. Siinses jutus esineb üheksas: loov vaim, keelepõhine loomine, mille kandjate näiteiks on kirjanik ja humanitaar.
