Sellest, et reaalained ei köida õpilasi, on räägitud kaua. Ajujahil osalevate EduScape’i mängu autorite missioon on muuta loodusainete õppimine põnevamaks, tekitada õpilastes nende vastu huvi ja aidata kiiremini teadmisi omandada.
Reaalainete populaarsuse suurendamiseks soovivad noored Tallinna ja Tartu ülikooli vilistlased valmis teha põgenemismängu, mille abil saab iga klassiruumi muuta põgenemistoaks.
Alates 2018/2019. õppeaastast muutuvad Tartu Ülikoolis õppevormide nimetused: avatud ülikooli õpe nimetatakse ümber sessioonõppeks ja päevane õpe saab nimetuse päevaõpe.
Muudatusi tehes tuginetakse Eesti ülikoolide õppeprorektorite kokkuleppele võtta sarnaste õppevormide kohta kõikides ülikoolides kasutusele sama termin. Tänu sellele tekib nii ülikoolide praegustel liikmetel kui ka tulevastel üliõpilastel õppetöö korraldusest selgem arusaam.
Hiljuti kogunesid omavalitsusjuhid ja haridustegelased Tallinna Eesti Arhitektide Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi konverentsile «Muutuv kooliruum», kus arutati, milline peaks olema tänapäevane kooliruum ja mida teha, et käia ajaga kaasas.
Eesti elukestva õppe strateegias on sätestatud, et tänapäeva noor põlvkond vajab paremaid sotsiaalseid oskusi, sealhulgas oskust end väljendada, väärtustada mitmekesisust, mõelda loovalt ja kriitiliselt, riskida ning tulla toime ebaõnnestumistega.
Vestlusringis osalesid (vasakult) eesti keele vanemteadur Tiit Hennoste, õigusnõunik Aliis Liin, keelenõunik Kristel Ress, arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo ja genoomika instituudi asedirektor Mait Metspalu.
Aastavahetuse seisuga töötas Tartu Ülikoolis 3435 inimest, aga vaid üks neist oli kogu ülikooli teenindav tõlkija-keeletoimetaja. Tänavu märtsis jagati see töö kahe inimese vahel, lisaks loodi uus keelenõuniku ametikoht.
Kas piisab kolmest keeleinimesest, et hoida rahvusülikoolis eeskujulikku eesti keele taset? UT korraldas vestlusringi, et paremini aru saada, millises olukorras on praegu eesti keel Tartu Ülikooli töö- ja õppekeelena ning mis võiks olla meie roll eesti keele asjatundliku kasutaja ja hoidjana.
Erialadeülene õpe, mis laiendab koolilõpetajate tulevikuvõimalusi, on muutumas pidevalt arenevas maailmas järjest vajalikumaks. Samas jääb alles tarvidus põhjaliku erialase teadmise järele.
Näiteid üksustevahelisest koostööst Tartu Ülikoolis
Ajaloo magistriõppes avatakse uus mäluasutuste valikmoodul.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo magistriõppekava mäluasutuste valikmoodul on mõeldud kõigi valdkondade üliõpilastele, kes tunnevad huvi töö vastu mäluasutuses, näiteks muuseumis, arhiivis või raamatukogus.
Tartu ülikoolis saab arstiks õppida ka ingliskeelsel õppekaval, mis on mõeldud välistudengitele. Osadel üliõpilastel tekkis aga raskusi, mille on meditsiiniteaduste valdkond tänaseks lahendanud.
Eestikeelne kõrgharidus muutus 2013. aastal kõigile tasuta kättesaadavaks ja sellega seoses muutus ka meditsiiniõpe. Kui varem said välistudengid siia tudeerima tulles õppida kaks aastat inglise keeles ja pärast seda edasi eesti keeles, siis nüüd saab õppida õppekaval, mis on algusest lõpuni ingliskeelne.
Oma suve veetis Kertu Dublinis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas ning see oli tema jaoks põnev kogemus. Peale töötamise püüdis Kertu avastada Iirimaad nii palju kui võimalik.
Kertu Tenso lõpetas eelmisel kevadel Tartu ülikoolis riigiteaduste eriala cum laude ja omandab nüüd magistrikraadi inimõiguste ja humanitaaralal mainekas Pariisi ülikoolis. Oma elust ja õpingutest moepealinnas rääkis neiu ka meile lähemalt.
Kertu mäletab, et 14-aastasena uuris ta ülikoolide kodulehekülgi ning leidis Tartu ülikoolist rahvusvaheliste suhete eriala. Ta ütles emale, et läheb seda õppima, ja nii ta tegigi.
Tartu ülikooli üliõpilasesinduse volikogu võttis ühehäälselt vastu õppimise hea tava, mille punkte täites peaks igast tudengist saama täiuslik üliõpilane.
Õppimise hea tava on Tartu ülikooli üliõpilaskonna omavaheline kokkulepe selle kohta, mis on hea õppimine ja kuidas see peaks toimuma. Ühelt poolt on tava arusaam sellest, kuidas ülikoolis hästi toime tulla, teiselt poolt väljendab see põhimõtted, mida Tartu ülikooli üliõpilased peaksid järgima.
Mõelge korraks tagasi oma suvele ja tuletage meelde, mida te sel suvel õppisite. Mina õppisin sudokusid lahendama ja arbuusisalatit valmistama (hea küll, ühte uut andmeanalüüsimeetodit õppisin ka rakendama). Juba augustis sai õppimine taas hoogu juurde, sest on toimunud mitmesugused õpilaste akadeemiad, suveülikoolid, doktorantide suvekoolid ja õppejõudude suveakadeemiad.
Nüüd on september käes ja suvine õppimine läheb rõõmsalt edasi, sest võimalused selleks avarduvad veelgi tänu ülikooliuste ametlikule taasavanemisele.
