Kui otsiti läbipaistvat sõna ingliskeelse termini start-up selgitamise jaoks, lähtuti võimalusest luua uus sõna kujundlikkuse ja metafooride abil. Kevaditi pannakse mulda seemned, et need saaks idanema hakata ja juba mõne kuu pärast vilja kanda. Ülekantud tähenduses on iga ettevõtte eesmärk areneda, kasvada ja vilja kanda.
Tartu Ülikool on läinud avalikus suhtluses organisatsioonide täisnimetuste kirjutamisel üle läbivale esisuurtähele.
TÜ keelenõuniku Kristel Ressi sõnul arutati seda küsimust enne otsuse tegemist paljude üksuste töötajatega. «Kõik neist on seda muudatust pooldanud või olnud neutraalsel seisukohal, mitte vastu. Eriti on rõhutatud väljastpoolt ülikooli tulevat vastuseisu väiketähele,» rääkis Ress.
UT uues lühirubriigis «Keelenurk» selgitatakse Tartu Ülikooli jaoks olulisi mõisteid ja pakutakse välja sobivaid termineid. Rubriigi eesmärk on peale eesti oskuskeele pöörata tähelepanu ka õige- ja heakeelsusele.
Rubriigi loomise mõttele tuli õppeprorektor Anneli Saro, kelle viisid selleni kaks tähelepanekut. «Esiteks märkasin, kui palju ingliskeelseid sõnu kasutame oma igapäevases töökeeles. Juba õppeprodekaanina pidin tihti guugeldama, et aru saada, millest kolleegid räägivad,» rääkis Saro.
Viimase aasta jooksul, mil pagulaskriis on Euroopas üha süvenenud, olen liiga palju kuulnud ja näinud silmakirjalikke Eesti patrioote. Inimesi, kes võtavad ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja tänavatel sõna, et ülistada eesti keelt ja kultuuri, ning kutsuvad teisigi üles seda tegema, samal ajal on nende sõnavõtud aga arusaamatus vormis.
Leelo Tungal ei jää kunagi pelgalt kassetipõlvkonna kirjanikuks. Tema päevi täidavad ajakirja Hea Laps peatoimetamine ja koolides lastele esinemine, aga ka laulutekstide kirjutamine ja tõlkimine – hiljuti pani ta poole päevaga eesti keelde näiteks tänavuse Eurovisiooni võiduloo.
22. juunil 68. sünnipäeva tähistav kirjanik lõpetas Tartu ülikooli eesti keele filoloogina 1972. aastal. Et tema mõlemad vanemad olid õpetajad, oli selge, et keskkooliharidusega piirduda ei saa. Tõsi küll, korraks tuli pähe ka keskkool pooleli jätta.
Meeste ja naiste stereotüüpne kujutamine eesti ajakirjanduses on täies elujõus, leidis koosesinevaid sõnu uurinud keeleteadlane Liisi Piits.
Sõnad ei kombineeru juhuslikult või ainult lauselisi reegleid järgides, leidis eelmise sajandi keskel briti keeleteadlane John Rupert Firth. Ja nende kombineerumise viis peidab endas olulist infot.
Nii on «ilus» siiski pigem tüdruk kui poiss, «rikas» pigem mees kui naine, lapsega «tõrelemas» märkame aga ikka rohkem ema kui isa.
UT aprillinumbri essees tõi Egle Truska välja märkimisväärse seiga: emakeelse ülikooli puuduliku keeleoskusega (eestlasest) õppejõud võib õppurit nõnda häirida, et tähelepanu hakkab koonduma keelevigadele ja võib koguni raskendada aine sisule keskendumist.
Olen Tartu ülikooli endine lektor, nüüd küll juba aastaid pensionil, aga niisuguse probleemiga olen väga tuttav, kuigi teises kontekstis. Minu häirija ning vahel keskendumise takistaja on meie emakeelt kõnelev meedia.
Eesti keel on meie emakeel ja Eesti riigikeel ning lugupidamises või lugupidamatuses eesti keele vastu väljendub suhtumine Eesti riiki.
See käib ka igasuguse ametliku kirjavara kohta, olgu see ülikoolis siis käskkiri, määrus, protokoll, kiri teisele asutusele või eraisikule, pressiteade või artikkel ülikooli ajakirjas.
Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Teiselt poolt meeldib meile aga kurta, et eesti keeles ei saa väljendada seda ja teist.
