2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.
Jämedas joones on siin 100 000 elanikku vähem kui praegu, iga viies neist 65-aastane või vanem. Mida sellised muutused kaasa toovad? Kas neid annaks vältida ja kas me tahame neid vältida?
Elas kord üks väike rahvas, kes nimetas end eestlasteks... Kuidas see muinasjutt lõppeks aastal 2032?
Eesti kultuuri hääbub ja marginaliseerub, sulandub ja moondub maailmas, kus rahvaarv kasvab iga sekundiga. Maailmas, kus eestlasi jääb üha vähemaks. Milline on meie kultuur aastal 2032 ja millised ohud varitsevad Eesti kultuuri püsimajäämist?
Lähikümnendid vormivad suulise ja kirjaliku eesti keele kõrval ilmselt välja ka omaette reeglitega «arvutikeele» kiireks suhtlemiseks.
Samuti tuleb eesti suhtluskeelel sobituda erinevate inglise keele varjunditega, mida kõnelevad siia jõudvad Aafrika, Aasia ja teiste maade sisserändajad. Kuivõrd kõigutab see ja muud muutused keelt kui eestluse alustala?
Rahvastikuteadlaste hinnangul ootab 2030. aastate Eestit tööjõupuudus ja suur hulk sisserändajaid, muuhulgas Aafrikast ja Aasiast.
Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.
#KliimaSoojeneb
Maakera kliima soojenemine jätkub, kuid mitte igaüks ei pruugi seda märgata. Eesti talvine ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevaded tulevad varem ja suved on soojemad. Kuid kliimale on omane varieeruvus ja nii võib ikka olla mitu väga külma talve järjest, millele omakorda järgneb ilma lumeta talvede periood.
Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?
Maailm ja Eesti selle sees aastal 2032 ei saa üle ega ümber majandusprobleemidest. Kuid millised on need väljakutsed, millele peaksime hakkama mõtlema juba täna?
Milline on Eesti aastal 2032, sõltub suuresti sellest, milline vastus leitakse praegu aktuaalsetele küsimustele: mis saab Euroopa Liidust, mida teeb Venemaa, millises suunas areneb meie poliitiline kultuur ja kuidas käitub teiste hulgas Tartu ülikool muutuste eestvedajana.
Peaksime silma peal hoidma nii neil, kes soovivad Euroopa Liitu astuda, kui ka neil, kes sealt lahkuvad, arvab rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg.
Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.
Milline on sel ajal meditsiin, arutlevad Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, biotehnolooga professor, Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, patoloogilise füsioloogia professor Sulev Kõks ja androloogia dotsent Margus Punab.
Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?
Mis ootab 2032. aastal ees tehnoloogiavallas? Seda prognoosivad Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, Tartu ülikooli kõrge energia füüsika professor Martti Raidal ja tudengisatelliidi projekti eestvedaja, optilise metroloogia dotsent Mart Noorma.
Praeguseks, 2032. aastaks ennustati 2011. aastal Eesti elanike arvuks 1 288 300 inimest, neist 18 aasta vanuseid kodanikke 16 800, kellest värskeid gümnaasiumilõpetajaid 9373. Tegelikult osutus lähedasemaks 2014. aasta ennustus, mis pakkus 1 230 000 inimest, neist 14 400 on 18-aastased, kellest ülikooli sisseastumiskõlbulikud 8064.
