Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

#KliimaSoojeneb

Maakera kliima soojenemine jätkub, kuid mitte igaüks ei pruugi seda märgata. Eesti talvine ilmastik muutub ebastabiilsemaks, kevaded tulevad varem ja suved on soojemad. Kuid kliimale on omane varieeruvus ja nii võib ikka olla mitu väga külma talve järjest, millele omakorda järgneb ilma lumeta talvede periood.

Senisest enam tuleb ette ka ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu peab arvestama talviste tormide ja üleujutustega. Näiteks 2005. aasta jaanuaritorm, mil merevesi ujutas Pärnu linna, on tulevikus aina sagedasem stsenaarium.

Võimalik, et senised kliima soojenemist ennustavad mudelid tuleb siiski üle vaadata, sest praegune soojenemise tempo kipub mudelites ennustatule alla jääma.

Olulisim muutus on Arktikas püsijää vähenemine, mis on omamoodi ahelreaktsioon – mida rohkem sulab jää alt välja vaba tumedat vett, seda rohkem päikesekiirgusega tulevat soojust vette salvestub, seda soojemad on põhjaaladel ookeaniveed, seda vähem tekib järgmisel talvel jääd.

#TalvedMuutuvadKülmemaks

Eestis võib jäävaba Arktika tähendada hoopis seda, et meie talved muutuvad külmemaks, sest soojem meri Arktikas muudab õhumasside liikumisteid ning meie satume rohkem põhjavoolusesse, mis omakorda tähendab pikki ja külmi talvi.

Kui Eesti kliima muutub soojemaks, siis hakkab see sarnanema praegu Lõuna-Rootsis ja Taanis valitsevale, kus talvel püsivat lumikatet ei teki. Külmema stsenaariumi puhul tuleb arvestada pigem Venemaa põhjaosale sarnaste oludega.

Majanduslikult toob Põhja-Jäämere laevatavaks muutumine kaasa suure pöörde maailmamajanduses. Kaubad on võimalik Hiinast ja Jaapanist Euroopasse tuua palju lühemat mereteed pidi piki Venemaa põhjarannikut.

Eesti jaoks võib aga areng olla kahetine: kui Rail Baltic ehitatakse valmis, siis on võimalik kaupade transiit Põhja-Norrast Kirkenesist läbi Soome ja Eesti edasi Euroopasse. See eeldaks, et Soome lahel on kasutusel laevad, mis veavad ronge täiskoosseisudena üle mere.

Kui peamised kaubateed hakkavad käima Venemaa põhjaosa sadamate kaudu, siis jääb Eesti transiidivoost ilmselt ilma ning tuleb arvestada transiidi kui majandusharu vähenemisega.

#MaailmasElab8,5MiljarditInimest

Maakeral elab aastal 2032 eri prognooside alusel 8,2–8,5 miljardit inimest. Suurima rahvaarvuga riigi tiitli on Hiinalt üle võtnud India, kus elab siis 1,5 miljardit inimest, mis riigi juba senist tihedat asustust arvestades tekitab tõsiseid probleeme.

Suurim mure maailmas on magevee puudus. Aina rohkem magestatakse merevett, aga veepuudus on põhjus, miks suured ja tänapäeval veel põllumajanduseks kasutatavad alad Kesk-Aasias ning Põhja-Aafrikas jäävad kasutusest välja. Vett lihtsalt ei jätku.

Põhja-Aafrikas võib veemurele lahendust pakkuda Sahara kõrbe päikeseenergia. Kui energia pärast ei pea muretsema, siis on võimalik magestada rohkem merevett.

Arengu võti on kontrollitava termotuumareaktsiooni kasutuselevõtt, mis tagaks piiramatud energiaressursid. 2032 võibki olla aasta, mil esimene termotuumaelektrijaam on juba töös ja kasutuses.

#HeaoluSaarIslamimaailmas

Euroopa Liidu perspektiivid globaalses mastaabis ei ole väga head, eriti arvestades Hiina ja islamimaailma tugevnemist. Samas ei pruugi USA oma juhtrolli maailmas kaotada, sest erinevalt Euroopa Liidust paistab USA silma paindlikkusega.

Kui Euroopa Liiduga ühinevad Balkanimaad ja Türgi, siis islami osatähtsus liidu sees suureneb. Nii võib Euroopast saada heaolusaareke, mida ümbritseb ohtlik islamimaailm, kust lähtub terrorioht, koos kõige sellega kaasnevaga.

Samas näevad mitmed prognoosid ette aastaks 2030 Suur-Euroopa teket, kus Euroopa Liiduga on juba ühinenud ka Venemaa ja Ukraina.

#MaavaradEiLõpeOtsa

Kui küsida, kas aastaks 2032 on maakeral mõni maavara otsa saanud, siis vastus on lihtne: ei.

Kõigi maavarade hinnad sõltuvad nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kui nafta hind tõuseb, siis tasub kasutusse võtta naftaväljad, mis kümme aastat tagasi on vähese tasuvuse tõttu maha jäetud.

Elektroonikatööstus vajab haruldasi muldmetalle. Tuule- ja päikeseenergia salvestamiseks on tarvis kondensaatoreid ja akusid, sinna on vaja plaatinat või elemente, millega saab plaatina asendada.

Suur osa nii muldmetallide kui ka plaatinarühma elementide varudest on Hiina käes. Võti on Hiinas, neil on võimalus tekitada turul defitsiiti või hindu alla lüüa.

USA kildagaasi eduloo taustal on kildagaasi otsingud alanud Euroopas, selle kasutuselevõtt on kavas Taanis ja Poolas.

Arenenud riikides hakkavad maavarade kaevandamist veelgi rohkem takistama rangemaks muutunud keskkonnanõuded. See omakorda tähendab, et kaevandamine kolib sinna, kus nõuded on paindlikumad. Näiteks Austraaliasse või Siberisse.

#InimkonnaPensionifond

Inimtegevuse tagajärjena sureb aastaks 2032 välja väga suur hulk liike, sest nende elupaigad kaovad. Inimene võtab need üle ja asendab eeskätt põllumaadega, aga ka metsandus on muutunud põllupidamise sarnaseks.

Üks asi on liikide väljasuremine, teine on geneetiline mitmekesisus. Liik võib alles olla, aga tema ümbert on teised kadunud. Kasutades suguvõsa näidet, siis ainult mõni üksik jääb alles. Kui ühest rahvusest jääb alles väga väike populatsioon, siis geneetiline mitmekesisus kaob. Tekib pudelikaelaefekt.

Järgmise kahekümne aasta jooksul on põhiküsimus, kas me suudame säilitada alad, mis peavad ise endaga hakkama saama ehk kas me suudame alles hoida võimalikult palju looduslikku keskkonda. Väga oluline on selle 20 aasta jooksul, et võimalikult palju maad oleks inimtegevusest välja jäetud.

Võimalikult suure ja mitmekesise osa loodusliku keskkonna iseenda hoolde jätmine on justkui investeering inimkonna pensionifondi. Seda ei pruugi vaja minna, aga hea, kui see on olemas.

#VõsastSaabJällePõld

Maailma rahvastiku kasv tingib suurema nõudluse toidu järele, mis omakorda kergitab toiduainete hinda. Eestis võetakse praegu kasutusele söödis ja endised põllumaad seisavad võsastunult.

Globaalselt on oluline, et põllumaad ei kasutataks energia toorainete kasvatamiseks, vaid põldudel toodetaks inimkonnale eeskätt toitu.

#EestiPõlevkivitööstusHääbumiskursil

Aastaks 2032 on avalikkuse teadvusse jõudnud, et Eesti põlevkivitööstus on määratud hääbumisele.

Kui tänased kaevandamise mahud – 20 miljonit tonni aastas – jäävad püsima, siis on aastaks 2032 jõutud seisu, kus järgmise 20 aasta jooksul on kergesti kaevandatavad varud ammendumas. Edasi tuleks liikuda kaevandustega lääne poole. See toob kaasa terve rea lahendamatuid probleeme, alates põhjaveest kuni inimeste hingerahuni välja.

Põlevkivist elektri tootmine väheneb, aastaks 2032 on vanad tehnoloogiad ennast ammendanud, uuemad suudavad veel vaevu Euroopa Liidu keskkonnanõuetega sammu pidada, aga see läheb väga kalliks maksma.

Põlevkivist õli tootmise puhul on olulised Euroopa Liidu keskkonnanõuded ja see, kuivõrd teised riigid nendega kaasa lähevad. Põlevkiviõli ökoloogiline jalajälg väljendatuna süsinikdioksiidis on nii suur, et põlevkiviõli turustamisvõimalused võivad olla vägagi küsitavad.

Põlevkivist lähtuv keemiatööstuse areng sõltub sellest, kui suures fossiilkütusenäljas on maailm aastal 2032.

#FosforiitiEestisEiKaevandata

Lähema poolsajandi jooksul on maailmas tekkimas fosfori kui elemendi puudus. Eestil on Euroopa Liidu suurimad ja kõrgeima kvaliteediga fosforiidivarud.

Sellegipoolest aastal 2032 fosforiiti Eestis ei kaevandata. Kui keegi leiutaks tehnoloogia, kuidas fosforiit maa alt niimoodi kätte saada, et ükski puu maa peal ei saaks kahjustada ega ükski kaev ei jääks kuivaks, siis poleks kaevandamisega probleeme. Kuni seda ei ole, Eestis fosforiiti kaevandama ei hakata.

Suhtumist maavaradesse dikteerib inimeste suhtumine. Eestlane elab siis põhiliselt linnades: Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Samas on igal teisel perel maakodu, kus käiakse tööstressi maandamas.

Maavarade kaevandamine muutub maaomanike vastuseisu tõttu aina keerukamaks, sest puhkajad on huvitatud senise keskkonna säilimisest. Eesti probleem ei ole maavarade puudus, vaid see, kuidas neid maavarasid keskkonnahoidlikult kätte saada, nii et ühiskond seda tegevust aktsepteeriks.

Energiatootmises on ainsaks lahenduseks tuumaenergia, kuid jaam tuleb ehitada kellegagi koos konsortsiumis. Balti koostöö pole seni toiminud, võib-olla on võimalik jaam ehitada koostöös Soomega.

#EestiEelised

Eesti trump on hõre asustus. Kui me oma maad maha ei müü, siis meil on elamisruumi ja siinse elu kvaliteet on suhteliselt hea, võrreldes ülejäänud maailmaga.

Ebakindla maailma üldpildis on Eesti marginaalne asend ainult hea ning ei peaks väga valjult kuulutama, et tulge Eestisse elama. Võib-olla õnnestub meil siin marginaalses kohas kehvem aeg natukene vaiksemalt üle elada, kui Venemaa ambitsioonid meie suhtes ei ole liiga suured.

---

Artikkel põhineb intervjuudel, mille andsid Tartu ülikooli mükoloogia professor, akadeemik Urmas Kõljalg, Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander, Tartu ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus ning Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.

*Kõik intervjuud toimusid enne Krimmi konflikti algust.