Me teame, et maamiinile astuda on eluohtlik. Samamoodi nagu maamiinist võib tootemärgist saada asutuse suurim tiksuv hädaoht. Tudengitele lähim maamiin on Tartu ülikooli tudengiesinduse tootemärk.
Seda arutlust ajendas kirjutama UT ajakirja juuninumbris ilmunud essee tudengiesinduses toimuvast pealkirjaga «Sa diskrimineerid jõhkralt praegu!». Mind ajas lõplikult endast välja erinevate osapoolte dogmaatiline arusaam tudengiesindusest, mis nagu oleks suurte laste mänguasi.
Alates 21. sajandi esimese kümnendi keskpaigast, mil uusateismi nimetuse saanud liikumine Ameerikas ja Suurbritannias küllaltki jõuliselt esile kerkis, on akadeemilised ringkonnad näidanud üha suurenevat huvi mittereligioossuse (ingl non-religion või irreligion) eri aspektide vastu.
Praeguseks, 2032. aastaks ennustati 2011. aastal Eesti elanike arvuks 1 288 300 inimest, neist 18 aasta vanuseid kodanikke 16 800, kellest värskeid gümnaasiumilõpetajaid 9373. Tegelikult osutus lähedasemaks 2014. aasta ennustus, mis pakkus 1 230 000 inimest, neist 14 400 on 18-aastased, kellest ülikooli sisseastumiskõlbulikud 8064.
Suurte muudatuste aeg toob kaasa mõistete hägustumise ja paneb hämmeldunult peeglisse vaatama – kas tõesti kõik see sünnib siin ja praegu. Venemaa üritab tühiseks kuulutada II maailmasõja ja külma sõja järgset kokkulepete süsteemi, murdes üle põlve riike, inimesi ja arusaamu.
Õpiobjekt tulevasele või ka tänasele juba praktiseerivale arstile või meditsiinierialal töötavale spetsialistile ei sündinud üleöö. Idee mõlkus meeles juba ammu, kuivõrd aastatepikkune töökogemus tulevaste meedikute keeleõpetajana näitas kätte õpetamise keerukohad, milles veakriitilisemaks osutus nn meditsiiniline intervjuu ehk vestlus haigega. Siit ka õppematerjali üldpealkiri «Arsti vastuvõtul». Materjali kallale sundis asuma üks tõeliselt naljakas dialoog kirurgi kabinetis, mida soovimatult pealt kuulma sattusin, kui emaga arsti vastuvõtul käisin. See oli aastal 2012.
Ta oli kohal, kui Newton õunapuu all kukalt kratsis ning kui Apollo 11 maandus Kuule. Me kuuleme temast iga teine päev raadios, näeme televisioonis või leiame internetisügavustest. Paljusid meist äratab ta hommikul. Tänapäeval juhib ta meie ronge, autosid ning aitab meil suhelda sõprade ja lähedastega – see on teadus.
