Tartu ülikooli on peale paljude eestlaste leidnud oma tee ka mitmed välistudengid Aasiast. Üliõpilased on siinsete õpingute ja eluga rahul ning usuvad, et Eesti võiks olla koht, kus ka tulevikus elada ja töötada.

Indoneesiast pärit Radityo Dharmaputra sõnul ei olnud tal Eestisse tulles erilisi ootusi ega hirme, sest ta oli just lõpetanud magistriõpingute esimese aasta Šotimaal. «Tahtsin lihtsalt nautida ja olla valmis erinevateks kogemusteks. Olin vaid kuulnud, et Tartus õppimine väsitab, sest ülesandeid on palju.»

Radityo õppis Läänemere regiooni uuringute õppekaval ning tema sõnul olid siinsed õpingud nõudlikumad kui Šotimaal. «Ülesandeid oli palju, igal nädalal oli mõni töö või esitlus ja need täitsid suures osas minu igapäeva. Hoolimata sellest tunnen, et need ülesanded olid olulised ja tekitasid minus suurema n-ö koolis olemise tunde kui Glasgow’s,» rääkis ta.

Erinevad väljakutsed

Hiinlane Yuxuan Chen ütles oma Euroopa Liidu ja Venemaa uuringute õppekava kohta aga, et tema jaoks on õppekava ja ülesanded kerged. «See on natuke liiga lihtne ja mõnikord tunnen, et õppejõud keskenduvad rohkem oma uurimistööle. Õppeprotsess võib kohati olla üsna loid ja isegi passiivne,» sõnas Yuxuan.

Ta lisas, et sealsamas ei taha ta, et õppekava oleks teistsugune. «Usun, et õppekava on seatud nii, et kuigi kursused võivad tunduda lihtsad, ongi nad niisugused just seepärast, et saaksime omandada uusi ideid, õppida uusi asju, ning lõpuks tuleb viimane ja kõige suurem väljakutse – magistritöö kirjutamine.» Siiski tunneb Yuxuan, et magistritöö kirjutamine võib osutuda üsna keeruliseks. «Aga võib-olla ongi nii mõeldud, et see on lihtsalt üks suur ülesanne, milleks kolme eelneva semestri jooksul valmistutakse.»

Lõunakorealane Youjun Shin ütles, et tema arvates võiks matemaatilise majandusteaduse õppekaval olla enne magistritöö kirjutamist mõni süvakursus sellest, kuidas oma lõputööd tuleks kirjutada. «Kui ma bakalaureuseõppes õppisin, siis me ei pidanud lõputööd kirjutama. Meil tuli läbida kindel arv kursusi, et saaksime lõpetada.» Seetõttu oli magistritöö kirjutamine tema jaoks kohati väga keeruline ja raske, sest ta ei teadnud mõnikord, kuidas tuleks edasi liikuda.

Youjun Shin (FOTO: erakogu)

«Sain oma magistritöö kirjutamisega küll hakkama tänu oma juhendaja toele, kuid usun, et tudengitel oleks lihtsam, kui sellele eelneks mõni suurem kursus. Ühest lühikesest akadeemilise kirjutamise kursusest lihtsalt ei piisa,» arvas Youjun.

Kohanemine oli kiire

Yuxuan leidis, et Tartus elamise ja õppimisega oli üsna kerge kohaneda. «Noorte inimestega on muidugi kergem suhelda, sest nad oskavad inglise keelt. Vanem põlvkond ei oska tihti rääkida ja nii mõnigi kord on mind tegelikult eiratud ning mu küsimustele pole vastatud,» tunnistas neiu. Sealsamas lisas ta, et eelistab siiski mäletada külalislahkeid ja toredaid inimesi ning kogemusi.

«Minu arvates on Eesti väga kaasaegne riik, kõik on digitaalne ning üldiselt on alati kogu vajalik teave inglise keeles olemas. See on väga hea,» rääkis ta.

Radityo sõnul ei olnud ka temal kohanemisega raskusi. «Hoolimata sellest, et mul on täiesti erinev kultuuriline taust võrreldes Eestiga, nautisin ma väga Tartus elamist ja õppimist. Siiski, ma ei võtnud osa neist alkoholijoomisega seotud üritustest ega käinud öösiti klubides.» Noormees lisas, et kuigi ta ei ole usklik inimene, on ta siiski kasvanud islamiusulises riigis ning see on tema vaateid mõjutanud.

«Samuti, ma lihtsalt ei joo alkoholi ega söö sealiha, kuid see on rohkem seotud Indoneesias kasvamise tavade ja harjumusega, mitte uskumustega. Ma eelistan vaiksemat õhkkonda näiteks kohvikus ning mul oli väga hea meel, et Tartus on nii suur valik suurepäraseid kohvikuid.»

Sõbralik suhtlus koolis

Youjun elas varem Suurbritannias ja mõned aastad ka Soomes, enne kui ta tuli Eestisse õppima. «Tartu ülikoolis õppimine meeldib mulle rohkem kui õpingud minu kodumaal. Minu arvates on siinne õppekava hästi spetsialiseeritud ja suunatud ning ma sain hästi keskenduda oma õpingutele.» Ta lisas, et tema koduülikool ei nõudnud praktikal käimist, Tartus seda aga nõuti ning seesugune korraldus meeldis talle väga.

Noormees toob välja ka omapoolsed soovitused, millele võiks rohkem mõelda. «Välistudengina oleksin tahtnud, et mul oleks olnud rohkem võimalusi kandideerida mõnele stipendiumile. Samuti oleks tore olnud, kui mõni stipendiumiprogramm oleks seotud avaliku või erasektoriga,» rääkis Youjun.

Kõige rohkem üllatas Youjuni Tartu ülikoolis õppides aga see, kui hästi saavad tudengid ja õppejõud omavahel läbi ning kui sõbralikult üksteisesse suhtutakse. «Nii ei olnud küll alati, aga mõnikord käisime koos õppejõududega kusagil väljas ning rääkisime nendega väga paljudel eri teemadel,» kirjeldas ta. Youjun lisas, et talle meeldis väga ka see, et ülikool võtab tudengite arvamust kuulda. «Aasias, ja ka minu koduülikoolis on ülikooli töötajad õppekavad kindlalt paika pannud ning me ei saanud selles protsessis väga palju arvamust avaldada.»

Hiinast pärit Yuxuan nõustus samuti sellega ja ütles, et ka teda üllatas meeldivalt võimalus kriitiliselt mõelda ja seda ka välja öelda. «Õppejõud on väga avatud mõtlemisega ja nendega on võimalik vaielda, argumenteerida. Ma saan avaldada oma ideid ja mõtteid ning siis arutletakse nende üle koos. Minu eelmises ülikoolis oli tegemist pigem nõukoguliku õppega ehk kui meile õpetati midagi, siis nii oligi. Seda tuli mäletada ja teada, sellele ei saanud vastu vaielda.»

Radityo Dharmaputra (FOTO: erakogu)

Radityo sõnul on Tartu täiuslik koht, kus õppida. «Kõik õppejõud olid väga tähelepanelikud kõigi meie probleemide osas, süllabus oli huvitav ja kaasaegne,» kirjeldas ta. Siiski leiab ta, et näiteks hindamissüsteemi tuleks muuta. «Pean eelkõige silmas ranget punktisüsteemi. Ei saa öelda, et seesugune hindamissüsteem ei oleks asjakohane, kuid näiteks minu eelmises ülikoolis Indoneesias oli arusaam, et täiuslikku skoori (90–100) on sotsiaalteadustes võimatu saada.»

Yuxuani üllatas aga see, kui palju vahendeid ja võimalusi on Tartus. «Siin on nii suur raamatukogu, samuti on igal instituudil oma raamatukogu ning tudeng saab lugeda nii palju, kui ta soovib. Peale selle sai kasutada veebipõhiseid andmebaase nagu EBSCO,» kirjeldas neiu.

Tulevik võiks olla Eesti

Kõik kolm noort näevad oma tulevikku Eestiga seotuna. Yuxuan ütleb, et tema plaan on praegu kindlasti Eestisse jääda, sest tal on olemas töökoht kohalikus iduettevõttes Qminder. Youjun lõpetas sel suvel magistriõpingud ning ta võeti vastu Tartu ülikooli doktoriõppesse. «Esmane plaan on oma õpingud siin lõpetada ja pärast doktorantuuri tahaksin jääda Eestisse, et siin lihtsalt töötada või teadustööd teha.»

Kuigi Radityo õpetab praegu Indoneesias Airlangga ülikoolis, plaanib temagi oma sammud taas Eesti ja Tartu poole seada. «Tahaksin doktorikraadi teha Tartus ja seda eelkõige seetõttu, et ma väga imetlen oma magistritöö juhendajat, professor Viacheslav Morozovit. Kui võimalik, tahaksin, et ka mu doktoritöö juhendaja oleks just tema,» rääkis Radityo.