Hiina majandus kasvab ülikiirelt, aga Eestis pole Hiina asjatundjaid piisavalt. Just sel põhjusel on kolm eesti ülikooli ühendanud käed ja loonud vastava magistriõppekava.

Hiina asjatundjad Urmas Pappel ja Tauno Tõhk annavad mõlemad loenguid tänapäeva Hiina poliitikast. Kuigi huvi meeletul kiirusel areneva Aasia ja eelkõige Hiina vastu on viimastel aastatel kasvanud, on Eestis siiani väga vähe tänapäeva Hiina asjatundjaid. Pappeli sõnul saab inimesi, kes tegelevad nüüdisaja Hiinaga teaduslikul tasemel, lugeda üles vaid ühe käe sõrmedel. 

Tänapäeva Aasia ühiskondade, majanduse ja poliitika uurijate vähesus kimbutab ka teisi Aasia piirkondi peale Hiina. Just seetõttu on Eesti ajaloos esimest korda kolm ülikooli (Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna ülikool) võtnud ette ühise Aasia-teemalise magistriõppekava koostamise, et kujundada välja arvestatav pädevus teadmistes tänapäeva Hiina kohta.  

Sellest sügisest alustav magistriõppekava keskendub eelkõige praegusaja Aasia ühiskondade, majanduse ja poliitika õpetamisele. «Eesmärk on anda noortele selline haridus, mis ühest küljest oleks huvitav ja rakenduslik, kuid teisalt vastaks tänapäeva Eesti ühiskonna vajadustele seoses Aasiaga,» rääkis Pappel.

Loodava õppekava ainete hulka kuuluvad ainekursused nagu «Hiina poliitika ja majandus», «Euroopa Liidu ja Ida-Aasia majandussuhted ja ärikultuur» ning «Konfutsianistlik halduskorraldus». Omaette eesmärgina tõi Pappel välja ka vajaduse tekitada kõigi kolme ülikooli ülene tudengite rühm, kes jätkaks tulevikus omavahel koostöös Hiina ja Aasia uurimist. Muu hulgas plaanitakse uue õppekava raames korraldada suvekoole, konverentse ja muid üritusi, mis sellist sünergiat soodustaksid.

Kultuuritunnetus on vajalik

Hiina uurimine ei ole aga alati lihtne ning mõlemad Hiina asjatundjad nõustusid, et tegelemaks tänapäeva Hiinaga teaduslikult on kindlasti vajalikud ka keeleoskus ja kultuuritunnetus. «Ma ei ole kaks aastat Hiinas käinud ja tajun praegu, et minu kõhutunne hakkab ära kaduma. Selline Hiina tunnetus teeb aga sealsete ühiskondlike ja poliitiliste arengute mõistmise palju kergemaks,» selgitas Tõhk.

Samas nendivad mõlemad, et mitte kõik ei pea olema Hiina asjatundjad ning teatud valdkondades on võimalik olla edukas ka ilma põhjalike eelteadmisteta. «Et Hiinas äri teha ei ole ilmtingimata vaja meeletut kultuuripagasit: see aitab kaasa, aga ei ole möödapääsmatu. Sellest palju olulisem on leida õige äripartner,» lausus Pappel. Kuigi seda on võimalik teha ilma keeleoskuse ja suurte teadmisteta Hiina kultuurist, oleks siiski vaja omada arusaama kultuurist ja ühiskonnast laiemalt.

Eelarvamused tuleb kõrvale jätta

Arvestades Hiina kultuuriruumi suurt erinevust läänest, soovitasid nii Pappel kui Tõhk tulevastel huvilistel sealset kultuuri ja ühiskonda uurides kõrvale jätta enda eelarvamused. «Kui sa lähed Hiina või Indiasse, siis sa ei saa seda ühiskonda hinnata nende tunnuste järgi, mida meie siin kasutame. Seega tuleks kindlasti loobuda harjumuspärastest mõttemallidest, kuidas meie arvates peaksid asjad maailmas olema,» sõnas Pappel.

Tõhk lisas, et võrdlev vaade on sellegipoolest mõistlik. «Kui vaadata Hiinat, siis tasuks võrdluse mõttes kindlasti seda mõne teise riigiga kõrvutada. Vastasel juhul võid mõnda ühiskondlikku nähtust kas siis vastavalt üle- või alatähtsustada.»

Hiina suuruse ja mitmekesisuse tõttu võib sealsete fenomenide kirjeldamine tekitada tihtipeale suurt segadust. «Ühelt poolt muutub Hiina mõnedes seisukohtades läänele aina sarnasemaks, teistes asjades muutub ta aga hoopis kaugemaks,» rääkis Pappel. Samas ei ole kaasaegsus ja traditsioonilisus sugugi vastandid ning Hiina ühiskonnas võib kohata mõlemat.

Tõhk lisas, et kui ühiskondlike normide puhul on üldiselt võimalik rääkida vabameelsemaks muutumisest, siis samal ajal on näiteks naiste ühiskondlik seisund viimase kümne aasta jooksul muutunud pigem traditsioonilisemaks. Samuti on viimasel ajal tähendatud Hiina riigiaparatuuri liikumist autoritaarsuse suunas, kuigi eelneval kolmekümnel aastal on see suund laias laastus olnud pigem avanemisele.

Tekkinud on pilvelõhkujavaimustus

Paludes asjatundjatel tuua intervjuu lõpus välja üks huvitavaim tõik Hiina kohta, jäid mõlemad mõneks ajaks vaikseks, kuid natukese aja pärast märkis Pappel, et üks asi, mida eestlased endale enamasti ei teadvusta, on see, et Hiina on läbi ajaloo olnud maailma üks võimsamaid riike nii teaduse kui ka lihtsalt majandustootlikkuse poolest. Seega tuleks hoopis rääkida Hiina taastõusust, mitte lihtsalt tõusust, sest praegu on ta jõudmas sellele positisioonile maailmas, kuhu ta kunagi kuulus.

Tõhk tõi vastukaaluks välja tõsiasja, mis näitlikustab hästi hiinlaste – või vähemasti Hiina paremiku – elatustaseme ning majandusliku ebavõrdsuse kui ühe ühiskondliku probleemi tõusu viimastel aastakümnetel. «Hiina 50 rikkaima parlamendiliikme vara koguväärtus on oluliselt suurem USA kongressi liikmete omast,» märkis Tõhk.

Pappel ja Tõhk mainisid veel, et Hiinas on mitmeid kitsaskohti. «Enamus Hiinast elab siiski veel täiesti teistsuguses maailmas kui näiteks Shanghai ja Peking ning see niinimetatud pilvelõhkujavaimustus ei ole kindlasti veel täpne,» sõnas Pappel.