Maailmas toimuvad olulised muutused ja 21. sajandit kutsutakse juba Aasia sajandiks. Arvestades Aasia rahvaarvu, kasvavat majandusjõudu, hiiglaslikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning inimvara arendamisse, on Eesti jaoks oluline neid muutusi mõista, nendega arvestada ja neid võimalikult hästi kasutada meie ühiskonna arengu huvides.

Neid suundumusi silmas pidades on Tartu ülikool, Tallinna ülikool ja Tallinna tehnikaülikool loomas magistriõppekava «Aasia ühiskonnad, majandused ja poliitika» (edaspidi ühisõppekava), mis hakkab koolitama Eesti ühiskonna arenguks vajalikke Aasia asjatundjaid.

Eestis on tänapäeva Aasia arenguid jälgitud ja mõtestatud juba mõnda aega. Riigikogu kiitis 2012. aastal heaks Aasia strateegia, millega on kinnitatud vastava suuna esmatähtsust. MKM-i Aasia programmi raames alustas EAS prooviuuringuga «Hiina turu ekspordibuldooser». Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli koostöös käivitati ühismoodul «Aasia ühiskonnad, majandus ja poliitika» (aasiamoodul.ee) ja loodi Aasiaga Seotud Inimeste Andmebaas ehk ASIA. Samuti tegi Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Rootsi ja Soome partneritega ning Tartu ülikooliga BENCH programmi, et aidata ettevõtjaid Hiina turule, sh avati ka Eesti saatkond Indias jne.

Eestis on Aasiaga seotud veel mitmed teisedki ja huvitatud osapoolte arv kasvab pidevalt, kuid enamik tegevustest on seni projektipõhised, erinevate tegevuste kooskõlastatus on madal ja nende kestlikkus pole selge. Vajaka on üldkavalisest suunitlusest, mis võimaldaks Eesti ühiskonnas teha teabel põhinevaid valikuid.

Aasia-alase teadlikkuse tõstmine

Lahendamaks sõnastatud probleemi on kolm Eesti ülikooli loomas ühisõppekava «Aasia ühiskonnad, majandused ja poliitika», mis tagaks jätkusuutliku Aasia alase võimekuse meie ühiskonnas. Ühisõppekava eesmärk on koolitada välja tänapäeva Aasia ühiskondade, majanduste ja poliitika asjatundjaid ning tõsta sel viisil üldist Aasia-alast teadlikkust. Õppekava lõpetanud tudengid peavad olema võimelised nõustama eesti ettevõtjaid ja avalikku sektorit Aasiaga seotud teemadel ning kujundama pikemas perspektiivis Aasiaga seotud poliitilisi ja majanduslikke arenguid.

Ühisõppekava idee kasvas välja samanimelise Aasia mooduli projektist, mis kestis kolme ülikooli koostöös 2010.–2015. aastal. Neil aastail arendati välja üle 50 erineva loengukursuse ning loodi eeldused edasiseks koostööks. Veel kümme aastat tagasi oli kolme ülikooli Aasiaga seotud teadlaste koostöö kesine, ent nüüdseks on ühiselt ette võetud peale ühismooduli ja õppekava veel mitmeid projekte. Muu hulgas osaletakse koos BAAS (Baltic Alliance for Asian Studies) koostöövõrgustikus, panustatakse AUKE (Aasia Uuringute Koda Eestis) tegevustesse jne.

Aasia-teemaline ühisõppekava, mis on esimene kolme ülikooli koostöös loodav magistriõppekava Eestis, viib TÜ, TTÜ ja TLÜ Aasia alase koostöö omakorda uuele tasemele.

Ühisõppekavale võetakse tudengeid vastu alates 2018. aasta sügisest, kuid edaspidi toimub vastuvõtt üle aasta, et tagada piisaval hulgal huvilisi ja kandidaatide kõrget taset. Kolme ülikooli koostöö tähendab ühtlasi seda, et õppetöö toimub kõigis kolmes ülikoolis. Esialgsete plaanide kohaselt toimub esimesel semestril õpe TLÜ-s, teisel semestril TÜ-s ning kolmandal semestril taas Tallinnas nii TLÜ-s kui ka TTÜ-s. Neljas semester on mõeldud iseseisvaks tööks, välitööks mõnes Aasia riigis ja lõputöö kirjutamiseks.

Arendatava õppekava plusse on mitmeid, kuid eelkõige võimaldab TLÜ, TÜ ja TTÜ koostöö koondada Eestis tegutsevad Aasia uurijad ühe eesmärgi nimel ja pakkuda seeläbi võimalikult kõrgetasemelist õpet. Loengukursustel kaetavate teemade hulk on lai ja tudengid saavad oma huvialast lähtuvalt valida juhendaja sobivast ülikoolist.

Peale Eesti õppejõudude kaasab ühisõppekava ASTRA programmi rahastust, et värvata juurde maailmatasemel Aasia uurijaid igasse partnerülikooli ja tõsta õppekava taset veelgi. Esialgse plaani kohaselt tuleb TLÜ juurde üks Kagu-Aasia ühiskondade ja üks Hiina ühiskonna uurija, TÜ-sse üks Lähis-Ida ühiskondade asjatundjaja üks Hiina majanduspoliitika ekspert ning TTÜ-sse Korea asjatundja.

Praktika on õppekava oluline osa

Ühisõppekava arendajad tähtsustavad Eesti ühiskonna arengut. Õppekava koondab valiku tänapäeva Aasiaga seotud õppeaineid, mis muu hulgas käsitlevad Aasia poliitilisi režiime, Aasia riike maailmamajanduses, Euroopa Liidu ja Aasia majandusalast koostööd jne. Tänapäeva Aasia tutvustamise kaudu tasakaalustatakse juba välja arendatud Aasia-teemalisi õppekavasid, mis keskenduvad Aasia kirjanduse, keelte, filosoofia ja vanema kultuuri tutvustamisele. Samas on Aasia keelte õppimisel samuti oluline osa loodavas ühisõppekavas.

Eesti ühiskonna arengu seisukohalt on õppekavas olulisel kohal praktika – igal tudengil on kohustus läbida praktika kas mõnes Aasiaga seotud Eesti ettevõttes või mõnes Aasia riigi ülikoolis, arendades oma keeleoskust ja kogudes teavet oma uurimistööks. Samuti on kavas suunata tudengeid teemade juurde, mille mõistmine oleks vajalik Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutustele. Magistritööde juhendajateks saavad nii ülikoolide õppejõud kui ka ettevõtjad ja ametnikud. Kavas on siduda magistritööde teemad Eesti ühiskonda puudutavate küsimustega.

Õppekava loomisel on arvestatud sellega, et magistriõppesse saaksid õppima tulla ka juba töötavad huvilised. Seetõttu on õppekava paindlik ja korraldatud avatud õppe vormis – kogunetakse kaks korda kuus kaheks või kolmeks päevaks. Õppekava loojad on seadnud eesmärgi tekitada sidusus õppekavale registreerunud tudengite seas ja seetõttu on koos õppimine väga oluline. Samuti on kavas korraldada kindlatele Aasiaga seotud teemadele pühendatud suve- ja talvepäevi, mis võimaldavad tudengitel ühtlasi kohtuda juba Aasias tegutsevate ettevõtjatega ja riigiasutuste esindajatega ning oma õppejõude paremini tundma õppida.

Loodetavasti aitab ühisõppekava veelgi tugevdada Aasiaga seotud inimeste kogukonda Eestis ning pakkuda Eesti ühiskonnale igakülgset tuge Aasia suunal