Aprilli lõpus toimus Tartus kaks rahvusvahelist seminari, mille peateema oli välistöötajate kohanemise toetamine. Koos arutleti, milliseid toetusi, võimalusi ja lahendusi pakkuda, et välistöötajad end Eestis kodusemalt tunneksid.

Ülikool rõhutab oma paljudes arengudokumentides põhjusega rahvusvahelise mõõtme tähtsust – mobiilsus on olnud akadeemilise maailma tähtis osa kogu aeg. Kui vaadata muudatusi töötajaskonna rahvuslikus koosseisus, on siinne töökeskkond kutsunud Tartusse üha enam välisteadlasi ja õppejõude.

Aprilli lõpu seisuga töötas Tartu ülikoolis 157 akadeemilist välistöötajat, lisaks veel 17 muul ametikohal panustavat välismaalast ning ülikooliga töösuhtes mitteolevad külalisõppejõud ja arvukad lühemaks ajaks saabunud külalised.

Seminaridel toodi välja mitmed teemad, mis Eestisse tulija vaatepunktist enam tähelepanu vajavad: pereliikmete kaasamine, ingliskeelse info parem kättesaadavus, siinse kultuuriroomi ja töökeskkonnaga kohanemine.

Võõras keel ja kultuur

2013. aastal projekti TANDEM (Talent and Extended Mobility in the European Innovation Union) osana tehtud välistöötajate küsitluses murede kohta tõid Eesti eri kõrgkoolides töötavad välisteadlased esmase probleemkohana välja, et meie keele ja kultuuri kursusi pole piisavalt palju ja olemasolevad kursused on liiga jäigad. See tähendab, et kursustel pole võimalik õppida kaugõppes, nädalavahetustel, suvel või näiteks Skype’i vahendusel.

Keeleõppega seotud probleemide võimalike lahendustena võiksid toimida olemasolevate kursuste ümberkorraldamine ja tasuta eesti keele veebikursused. See ei piiraks välismaalaste ajakasutust ja nad saaksid teadmisi omandada neile sobival ajal ja kohas.

Tartu ülikool on korraldanud oma välistöötajatele mitmeid keele- ja kultuuriprogramme. Näiteks möödunud aastal osales eri taseme eesti keele kursustel 37 välis- või külalisõppejõudu ja kolm nende pereliiget. Korraldati kuus Eesti kultuuri tutvustavat üritust, millel osaleti kokku 87 korral.

Peale selle toimub klubiõhtute sari «Dorpater Dotzentenabend», mis püüab TÜ rahvusvahelisele kogukonnale pakkuda kultuurilist meelelahutust ning arutelu- ja suhtlemisvõimalust. Samuti on välistöötajad oodatud osalema ülikoolipere ühistel ettevõtmistel. Osaliselt ingliskeelne on programm näiteks ülikooli spordi- ja perepäevadel. Igal sügisel toimub ka traditsiooniline rektori vastuvõtt siin töötavatele välismaalastele ja seminar uutele välistöötajatele.

Mullu valmis ka TÜ välistöötaja käsiraamat, mille eesmärk on hõlbustada välismaalt saabuvate akadeemiliste töötajate ja teadlaste kohanemist siinse eluga. Raamat sisaldab juhiseid ja nõuandeid Tartu ülikoolis töötamise ning hakkamasaamise kohta Tartus ja Eestis. Teemade ring ulatub ülikoolielust ja ülikooli juhtimisest kuni igapäevaste nõuannete jagamiseni elukorralduses.

Kust leida vajalikku infot?

18% uuringus osalenutest tõi välja probleemid, mis on seotud eelkõige elukohaga. Järgnesid asjaajamise ja bürokraatiaga seonduvad takistused (13% vastanutest) ning tööandjat ja keskkonda puudutavad probleemid (13% vastanutest). Kõigi nende valdkondade ühiseks murekohaks oli informatsiooni kättesaadavus.

Näiteks pole inglise keeles kättesaadav eluaseme leidmiseks vajalik info keskmiste üürihindade, maaklerite või vabade elamispindade kohta. Mõned välisteadlased tõid välja, et töökohal oli suur osa infomatsioonist eesti keeles ning välistöötajaid ei kaasatud otsuste tegemisse.

Seminaridel kõlanud tõdemus, et info on sageli olemas, ent raskesti leitav või vaid eestikeelne, annab põhjuse läbi mõelda, kuidas saaks oma töövaldkonna teabele ligipääsu paremaks muuta. Infokorraldus tuleks läbi vaadata mujalt tuleja pilguga. Abi võib olla põhidokumentide tõlkimisest, infosüsteemide või veebilehtede põhistruktuuri mitmekeelseks muutmisest, vajaduse korral üleminekust inglise keelele töökoosolekutel jms.

Tartu ülikoolis pakuvad välistöötajatele mõeldud teenuseid rahvusvahelise koostöö talitus, personaliosakond ja teised üksused. Oluline on, et tugistruktuuride pakutav oleks kättesaadav kogu töötajaskonnale, sõltumata emakeelest. Heaks näiteks on olulisemate infotundide ja sisekoolituste korraldamine ka ingliskeelsele osalejale, millega on eriti silma paistnud teadus- ja arendusosakond.

Välistöötajate Eestisse tööle asumisega seotud dokumentide vormistamine ei piirdu enamasti pelgalt töölepingu allkirjastamisega. Lühiajalise töötamise registreerimiseks ja elamislubade (töötamiseks) taotlemiseks vajalike dokumentide vormistamisel pakub samuti nõu ja abi personaliosakond.

Oluline on hea keskkond

Paljude mobiilsusotsuste juures on tähtis teiste pereliikmete ja lähedaste sõna. Suurt rolli mängib see, kas ka neil on uues elupaigas võimalus leida sisukas, töine, hobidele või enesetäiendamisele suunatud tegevus.

Selles vallas on paljudel Eesti välistöötajatega organisatsioonidel arenguruumi ning ka Tartu ülikoolil on võimalus läbi mõelda, mil moel pereliikmete kohanemist ja siinses elus sisseseadmist paremini toetada. Positiivne on näiteks kokkulepe Terakese lasteaiaga ülikooli välistöötajatele ingliskeelse lasteaiateenuse pakkumisel.

Kuidagi ei saa kohanemise toetamisel alahinnata koduüksuse panust. Teed sujuvale sisseelamisele aitab sillutada vastuvõtja piisav tähelepanu. Kohanemist võivad kiirendada esmapilgul väikesena tunduvad asjad: tutvustav ringkäik, ühine lõunasöök jne.

Võimaluse korral võiks uus töötaja saada endale mentori või tugiisiku – kolleegi, kes temaga esimestel töönädalatel aktiivselt suhtleb, nõu annab ning jälgib, et probleemid saaksid lahendatud. Positiivne esimene kontakt annab tulijale kindlust ning on signaaliks, et ta on oodatud ka inimese ja meeskonnaliikmena.

Aprillis toimunud välistöötajate seminaride mitmetes aruteludes ja töötubades rõhutati  organisatsioonidevahelise koostöö tähtsust tugiteenuste pakkumisel ja ürituste korraldamisel, eriti ressursside piiratuse korral. Ilmekaid näited linna, ülikoolide ja teiste välismaalastega tegelevate organisatsioonide heast tööjaotusest ja infovahetusest toodi Kopenhaagenist, Zürichist ja mujalt.

Näiteks Taanis asuvas Kopenhaageni ülikoolis, mis on Skandinaavia suurim, käsitletakse välistöötajaid ja nende peresid ühtse sihtrühmana. Kõigi välistöötajatele mõeldud teenuste kohta käiva info saab kätte ühest kontorist, nii on inimestel konkreetne koht, kuhu abipalvega pöörduda. Uute välistöötajatele ja nende peredele korraldatakse 1–2 korda kuus praktilisi infokoosolekuid, ilmub igakuine infokiri, käivitatud on tugiisikute võrgustik ja toimib hea koostöö kohaliku omavalitsusega.

Kuidas edasi liikuda?

Viimasel ajal on ka riiklikul tasandil palju räägitud Eesti lähiaastate tööjõuvajadusest ning sellega seoses ka välistööjõu vajadusest. Siseministeeriumis on ettevalmistamisel kohanemisprogramm, mis hõlbustaks välistöötajate sisseelamist ning annaks neile senisest enam võimalusi õppida eesti keelt ja kultuuri.

See 2015. aasta juulis käivituv programm tähendab, et kõigil Eestisse tööle tulevatel välismaalastel on esimese viie aasta jooksul võimalik tasuta läbida eesti keele algtaseme koolitus, siinset elukorraldust tutvustav baaskoolitus ning mitmesuguseid koolitusi vastavalt sellele, kas nad on Eestisse tulnud õppija, töötaja, ettevõtja või pereliikmena.

Sisseelamisprogrammi koostamise raames korraldas Balti uuringute instituut Eestis elavate välismaalaste hulgas uuringu, mis kinnitas, et välismaalaste kohanemist Eestis hõlbustaks info parem kättesaadavus ning organisatsioonide omavaheline parem koostöö.

Õppejõu või teadustöötaja ametikohal töötavate välistöötajate osakaal on TÜ-s aastatel 2009–2013 märkimisväärselt kasvanud, jõudes 2013. aastal 8,8%-ni. Valdkondade võrdluses on kasv kõige suurem olnud realia et naturalia valdkonnas, kus 2013. aasta lõpu seisuga oli ligikaudu iga kaheksas akadeemiline töötaja välisriigi kodakondsusega. Allikas: TÜ personaliosakond

Koduteaduskonna toetus on oluline

Kõige suurem välistöötajate protsent on Tartu ülikoolis matemaatika-informaatika- ja filosoofiateaduskonnas. Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul on rahvusvahelisus loomulik osa huvitavast ja kõrgetasemelisest akadeemilisest keskkonnast.

«Värbamist on tehtud nii otse professori kui ka dotsendi tasemele. Samuti oleme veennud mitmeid algselt järeldoktoriteks Eestisse tulnud noori vahetama oma teaduri või vanemteaduri positsioon dotsendi ametikoha vastu. See kõik on muidugi võimalik vaid siis, kui saab kombineerida hariduse ja teaduse rahasid,» ütles Vilo.

Arvutiteaduses on eesmärgid tagada värbamise kriteeriumides kõrgekvaliteediline teaduskompetents ning õpetamise võimekus ja saavutada piisav õppejõudude-tudengite suhtarv, et hoida õpetamise koormused normi piires ja jõuda tudengitele rohkem tähelepanu pöörata. Loomulikult kehtivad samad eesmärgid ühtviisi nii välismaalastele kui ka eestlastele.

Filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop kinnitas, et kõige paremini aitab võõrkeelseid õppejõude lõimida kohaliku keele oskus. Kõigi teaduskondade välistöötajatele ja nende pereliikmetele pakutakse võimalust eesti keele ja kultuuri õppeks keelekeskuses. Näiteks kevadsemestril õppis keelekeskuses eesti keelt ja/või kultuuri 16 välistöötajat ja nende pereliiget.

«Peame väga oluliseks välisteadlaste ja -õppejõudude informeerimist teaduskonnas toimuvast ja seetõttu püüame teaduskonna ja instituutide kodulehtedel jagada infot nii eesti kui ka inglise keeles,» tõi Sutrop välja.

Ka teaduskonna Facebooki lehel on kõik uudised paralleelselt eesti- ja ingliskeelsed. Välistöötajad on kutsutud osalema teaduskonna üritustel ning on kaasatud otsustuskogudesse nagu näiteks teaduskonna nõukogu ja instituutide nõukogud. Mitmed filosoofiateaduskonna võõrkeelsed õppejõud ka on osakonna juhatajad, keda aitavad koordinaatorid.