Baltimaade ülikoolide kultuurikollektiivide laulu- ja tantsupidu «Gaudeamus» toimub tänavu 27.–29. juunil Lätis Daugavpilsis. Tegu on traditsiooniga, mida võtavad enda kanda kordamööda Eesti, Läti ja Leedu. Esimene Gaudeamuse laulu- ja tantsupidu toimus 1956. aastal Tartus.

Gaudeamuse laulu- ja tantsupidu on pika ajalooga traditsioon, mille juured ulatuvad aastasse 1927, mil peamiseks üliõpilaslaulupeo korraldamise propageerijaks oli dirigent Richard Ritsing.

Aastal 1954 käis Tartu ülikoolil külas Vilniuse ülikooli meeskoor ning kontserdijärgsel koosviibimisel lepiti kokku, et korraldatakse kolme linna – Tartu, Riia ja Vilniuse – üliõpilaskooride kontsert. Samal aastal ei saadud veel ülikoolide rektoritelt heakskiitu laulupeo korraldamiseks, aga järgmisel ehk 1955. aastal vahetult enne Tallinna üldlaulupidu peeti Tartu ülikooli peahoones Tartu üliõpilasmeeskoori erakorraline koosolek. Seal tegi Ritsing ettepaneku kutsuda 1956. aasta suveks üliõpilaskoorid Tartusse laulupeole. Vastavasisuline märgukiri sai toetuse tollaselt TRÜ rektorilt Feodor Klementilt. Kindel otsus peo korraldamiseks võeti vastu 21. juulil 1955 Tallinnas.

Tänavuse «Gaudeamuse» Eesti programmi ideekavandi konkursi parimaks tunnistati Janne Fridolini «Pulmamäng», mis on inspireeritud noorte suhetest. Sellest ideest lähtuvalt on kokku pandud kava lauljatele, tantsijatele ja orkestritele. Enne pidu toimub Pärnus veel 26. juunil kooride peaproov ning seejärel võetakse suund Lätti.