Aprilli keskel kuulutati välja Tartu ülikooli ideelabori ja SEB panga koostöös loodud Vega fondi esimese rahastusvooru võitjad. Kahe enim toetust saanud meeskonna arendatavad tooted on ajendatud isiklikust kogemusest ja teevad teiste elu lihtsamaks.

Toetusfondi suurima, 8000 euro suuruse stipendiumi pälvis pl space meeskond, kes plaanib arendada välja nanosatelliitide mehaanika ning müüa tootearendust rahvusvahelisel turul. Meeskonna ühe liikme, Paul Liiase sõnul on nende tugevus kosmoseprojektide kogemus ja neist saadud teadmised.

«Praegu on paljude nanosatelliitide probleem see, et tegu on invaliididega. Tihti juhtub midagi juba kanderaketis või sellest eraldumisel. Selle tulemusena puruneb mehaanika, halvimal juhul läheb luhta kogu missioon ja investeeringud vastu taevast,» rääkis Liias.

Pl space’i eesmärk ongi toota satelliitide jaoks head mehaanikat, mis sellised riskid välistaks. Meeskond tahab jätkata eduka ettevõttena ja plaanib tulevikus oma äriplaani vastavalt turu vajadustele täiendada.

Kolm toodet kosmosesse

Vega fondist taotles pl space raha kolme esimese toote prototüübi valmistamise jaoks. Valmis tahetakse saada satelliidi raami, antennide ja nende avamise mehaanika ja päikesepaneelide avanemise mehaanika prototüübid.

Satelliidi raam ehk korpus peab olema töökindel, lihtsasti kokkupandav ja kvaliteetne, sest sinna sisse peab mahtuma kogu nanosatelliidi elektroonika ja selle külge kinnituma sisemust kaitsvad seinad. Selleks, et kosmoses korralikult töötada ja vajalikku infot koguda, peavad väga head olema ka antennide ja päikesepaneelide avamise süsteemid.

«Alguses peab satelliit olema kanderaketil võimalikult kokkupakitud, pärast eraldumist on vaja tekitada kordades suurem pindala kui algsel kuubil,» seletas TÜ füüsika magistrant Erik Kulu.

Pärast kanderaketist eraldumist on satelliidil aega umbes pool tundi, et käivitada mehhanismid, mis avaks energiat tootvad päikesepaneelid ja lükkaks pikaks andmeid koguvad antennid.

Kulu rääkis, et paljud satelliidimeeskonnad näiteks ülikoolide juures koosnevad suurelt jaolt ainult IT-tudengitest, kes tegelevad tarkvaraliste süsteemide loomisega. Mehaanika ostetakse enamasti mujalt sisse ja seega on pl space’i toodete jaoks turg kindlasti olemas.

«Meie kliendid on kindlasti nii teised ülikoolide meeskonnad kui ka kommertsiaalsed ettevõtted, projektid, kes tegelevad nanosatelliitidega,» lisas Liias. Nende meeskond on praeguseks käinud mitmetel konverentsidel ja messidel ning kohtunud mitmete potentsiaalsete klientide ja koostööpartneritega.

Vega fondi avalduse esitamise ajal olid pl space’i tooted suures jaos veel ideetasandil. Olemas olid ka esialgsed kavandid, mida nüüdseks juba veidi täiustatud on.

Liiase sõnul tegeletakse praegu sellega, et prototüüpe tootma hakata. Esimesed sellised peaksid Tartus valmis saama juulikuus.

«Materjal nende tegemiseks ei maksagi väga palju, küll aga tööpingi kasutamine, tehniline ettevalmistus ja tööjõukulud. Kahjuks ei kata saadud 8000 eurot kõiki kulutusi ära, pikemas perspektiivis on vaja rohkem investeeringuid,» tõdes Liias.

Valmivaid tooteid on plaan katsetada kõigepealt Tartu observatooriumis tehistingimustest ja seejärel juba kas EstCube-2 või mõne muu satelliidi juures avakosmoses. Plaan on igal juhul jõuda kõrgele ja kaugele.

«Kindlasti on nanosatelliitidega jätkamine üks osa meie tegevusest, aga ainult selle juurde jääda on keeruline. See, mis me praegu leidsime, on kõige mõttekam viis turule siseneda ja sealt saab juba edasi minna. Tähtis on olla paindlik ja valmis muutusteks, mis kosmosevaldkonnas tekivad,» rääkis Liias.

Kergem pillimängu õppida

Suuruselt teise, 4000 euro suuruse toetuse sai Vega fondist Margus Niitsoo ja Kristo Käo projekt MatchMySound. Nende eesmärk on arendada matemaatilistel algoritmidel põhinev automaatse kontrolli tööriist muusikaõpetajatele.

TÜ haridusteaduse doktorant ja kitarriõpetaja Kristo Käo ütles, et MatchMySound idee sündis isiklikust vajadusest.

«Seitse aastat tagasi loodud Kitarrikool.ee töötas põhimõttel, et õpilased salvestasid oma harjutused ja õpetajad andsid kirjalikku tagasisidet. Õpilaste arv kasvas peagi üle 12 000 ja avastasin end kuulamast algajate mängitud heliredeleid ja «Sepapoisse» sagedamini kui oleksin soovinud,» seletas Käo.

Õnneks kohtus ta doktorantuuris ja hiljem juba kitarritunnis Niitsooga, kes leidis, et seda kõike võiks teisiti lahendada. Sündiski idee luua MatchMySound – automaatkontroll kõikide helikõrgust omavate pillide õpilastele ja õpetajatele.

«See on algoritm, mis võrdleb õpilase mängitut õpetaja versiooniga ja annab kiiret tagasisidet erinevuste ja sarnasuste osas. Valdav osa maailma muusikaõppematerjalidest on loodud iseõppijale, kes õpetajaga kunagi ei kohtu. MatchMySound lähendab e-õpet traditsioonilisele meetodile, tuues mudelisse tagasi sealt tehnilistel põhjustel välja jäänud, aga võtmetähtsust omava tagasiside,» rääkis Käo.

Lisaks formaalses õppes osalejatele saavad sellest kasu ka kirjastused ja muusikaõppeks loodud e-materjalide loojad, kasutades selle toote funktsionaalsust oma õppematerjalide sees.

Vega fondi toetuse taotlemise ajaks oli juba valmis prototüüp, mis suutis õpilase mängitut õpetaja ette mängitud looga klapitada ning ka erinevused välja tuua, samuti ka keskkond, kus õpetaja sai õpilaste jaoks harjutusi luua ja neid koduülesandeks anda.

«Oleme sellest ajast saati tegelenud prototüübi töökindlamaks muutmisega, et asjad ka mujal kui vaid meie arvutites töötaks ning kokku ei kukuks, kui rohkem kui kolm inimest seda korraga kasutavad,» tutvustas arvutiteaduse lektor Margus Niitsoo.

Peamine, millele MatchMySound’i meeskonna aeg viimasel ajal kulub, on ärimudeli viimistlemine ning kontaktidevõrgu laiendamine. Praegu on Niitsoo sõnul olemas midagi, mida saab inimestele näidata ja neil näppida lasta, nüüd tulebki vaadata kellel ja kus selle järgi kõige suurem huvi on, ning millist tagasisidet antakse.

«Nii olemegi andnud seda proovida inimestele nii Eestist, Skandinaaviast, Saksamaalt kui ka USA-st. Senine tagasiside on olnud positiivne,» ütles Niitsoo.

Käo lisas, et selle projekti turg ongi peamiselt väljaspool Eestit ja võõraste kultuuridega suhtlemine on mitmes mõttes ressursimahukas. Fondist saadud toetusraha kulub tootearendusele ja müügi käivitamisele.

«Plaanime ka Eestis oma toote sügisel üldharidus- ja muusikakoolides proovile panna ning viia läbi mõned eksperimendid. Loodetavasti sünnib sellest pisut teadust, aga selle käigus ka usaldusväärsust meie kontseptsioonile,» rääkis Käo tulevikuplaanidest.

Vega fondi teise vooru kandideerimistähtaeg on 1. oktoober.