Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm (TIPS) andis möödunud aastal välja raporti «Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused».

Raporti eesmärk on anda Eesti poliitikakujundajatele sisend indikaatorite kasutamiseks nii uue teadus- ja arendustegevuse programmiperioodi strateegias (2014–2020) kui ka eri innovatsiooni ning teadus- arendustegevuse meetmete juures.

Raporti teises peatükis tutvustatakse üldisi indikaatorite koostamise metoodika põhimõtteid ja analüüsitakse Eesti senise (perioodi 2007–2013) teadus- ja arendustegevuse strateegia täitmist indikaatorite kaupa.

Raporti kolmandas osas analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse panust eri tehnoloogilise tasemega majandusharude tegevusedukusse OECD (eesti k majanduskoostöö ja arengu organisatsioon) riikides, sealhulgas ka Eestis. Sellest johtuvalt tõstatub küsimus: millised võiksid olla teadus-arendustegevuse ja innovatsioonipoliitika rõhuasetused eri majandusharudes. Eesti majandus toimib analüüsi kohaselt suhteliselt madala tõhususega, võrdlusena saab välja tuua, et hinnatud sektorid on OECD riikide mediaantõhususest kohati poole madalamal.

Raporti neljanda peatüki eesmärk on välja pakkuda võimalik algoritm indikaatorite valikuks teadus-arendustegevuse poliitikasse. See eeskiri peab arvestama indikaatoritele esitatavaid nõudeid, vähendama protsessi subjektiivsust ja olema rakendatav eri tasanditel.

Teadus- ja arendustegevuse alase poliitika eesmärkide seadmisel tuleb arvestada majanduse harulist koosseisu ja eri harude positsiooni. Teadus- ja arendustegevus suurendab tootlikkust enam kõrgtehnoloogilistes ning füüsiline kapital madaltehnoloogilistes majandusharudes. See peaks kajastuma ka eri toetusmeetmete fookustes.