Ülikooli raamatukogus on nüüd fonoteegi asemel uus, märksa suurem muusikaosakond mitmekülgse plaadi-, noodi-, filmi- ja muusikaraamatute koguga.

Muusikaosakonnas saab teha nii muusikaga seotud uurimistööd kui ka lihtsalt mängida digiklaverit. Kõike, mis on avariiulitel, saab ise vaadata, kuulata ja lugeda, enamikku materjalist ka koju laenutada.

Osakonda jõuavad kõik Eestis välja antud heli- ja videosalvestised (lühidalt auvised), noodid ja eestikeelsed muusikaraamatud, samuti mujal maailmas avaldatud eesti heliloojate, interpreetide ja filmiloojate ning üldse Eestiga seotud auvised ja noodid.

Plaadikogu CD-delt, DVD-delt ja vinüülplaatidelt leiab peale kodumaise muusika lääne ja ida klassikalist, lava-, pärimus-, džäss-, rokk- ja popmuusikat, aga ka heliraamatuid. Osakonnas asub Eesti üks suurimaid maailmamuusika, idamaade klassikalise ja vanamuusika kogusid. Samuti on olemas arvestatav filmikogu, kus leidub kõike alates muusikafilmidest kuni mängufilmiklassikani.

Osakonna töötajad – kaks raamatukoguhoidjat ja muusikateadlasest osakonnajuhataja – aitavad uurimistöö tegijatel teadusajakirjade ja e-raamatute andmebaasidest ning raamatukogu kogudest teavet otsida, soovitavad vajaduse korral kirjandust jm materjale ning vahendavad kontakte muusikateadlastega. Samuti võivad nad töid ametlikult juhendada ja oponeerida.

Juhataja Kaire Maimets ütles, et osakonna põhieesmärgina nähaksegi muusika-, filmi-, teatri- jt kaunite kunstide alase õppe- ja teadustöö toetamist ülikoolis.

„Lõppeks on raske ette kujutada kultuuri- või rahvusteaduste õpet ilma sissevaateta muusikakultuuri. Muusikaosakond soovib tugevdadaülikoolisisest koostööd ja loob praegu ka ülikoolivälist kontaktide võrgustikku, et jõuda nii muusika vastu huvi tundvate üliõpilaste kui ka gümnasistideni,“ sõnas Maimets.

Raamatukogu andmetel on viimase 15 aasta jooksul teinud kõige aktiivsemalt muusikaga seotud teadustöid ennekõike õpetajakoolituse üliõpilased, seejärel võõrfiloloogid ning ajakirjandus- ja kommunikatsiooniüliõpilased. Mitu muusikatööd on valminud arvutiteaduse instituudis, õigusteaduskonnas ja psühholoogia instituudis, paar tööd isegi sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis.

Maimetsa sõnul võib arvata, et neis töödes pole rõhk mitte niivõrd muusika mõtestamisel kui vastava erialaga seotud huvidel: arvutiteaduses on teemaks näiteks küsimused tehisintellektist, õigusteaduses aga era- ja äriõigus või intellektuaalne omand. Kuid ka muusikateadus ise ei piirdu enam ammu helilooja biograafia ja teoste partituuride analüüsiga.

„Muusikateadusest erinev vaade muusikaga seotud küsimustele võib olla vägagi rikastav ka muusikateadusele endale. Just nii toimus kümmekond aastat tagasi plahvatus Pärdi-uuringutes, kui muusikateadlaste aruteluga liitusid teoloogid, religioonipsühholoogid, kultuuriloolased ja ‑sotsioloogid, kunstiteadlased ning teised,“ rääkis Maimets.