6. aprillil 220-aastaseks saanud Tartu Ülikooli loodusmuuseum tähistab oma tähtsat sünnipäeva koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga maikuus, mil teemanädala jooksul saab osa võtta mitmest loodusega seotud piduüritusest.

Sünnipäevaüritustel, mis toimuvad 9.–14. maini, põimitakse loodus muusika, kunsti, kirjanduse, rändamise ja filmiga. Kavas on kohtumine kirjanik Tõnu Õnnepalu ja näitleja Pääru Ojaga, koos loetakse muusika saatel luulet. Admiral Bellingshauseni Arktika ekspeditsiooni muljetest ja koostööst loodusmuuseumiga räägib rännumees Tiit Pruuli.

Loodushäälte üle muusikas mõtiskletakse koos helilooja Märt-Matis Lillega, samal õhtul tuleb esitlusele tema teos „Lindudele“, millega jätkub viieosaline Linnujämmi sari. Samuti kohtutakse filmi „Fred Jüssi. Olemise ilu“ autori Jaan Tootseni ja loodushäälte salvestaja Veljo Runneliga.

Kitarrist Robert Jürjendali esituses saab kuulata loodushäälte improvisatsioone. Mitme teemakonverentsi seas on näiteks rahvusvaheline sündmus „Elurikkuse digiteenused“, millega tähistatakse Eesti kolmandat taksonoomiapäeva.

Kogu aasta jooksul korraldatavate juubeliürituste kõrval leiavad aset ka loodusmuuseumi ja botaanikaaia traditsioonilised ettevõtmised: juunis on tulemas kaheksas Loodusfestival ja viies loodusvaatluste maraton, septembris seenenädal. Sügisel jätkub juubeliaasta loodusteaduste konverentsi ja orienteerumisnädalaga.

Eesti vanim muuseum ning loodus- ja täppisteaduste valdkond on omavahel tihedalt põimunud ja seisavad ühtsete väärtuste eest. Mõlemale pandi alus aastal 1802, mil ülikoolis loodi loodusteaduste professuur selle sinna juurde kuuluva loodusloo kabinetiga. Sama aasta 6. aprillil sai kabinet ja hilisem loodusmuuseum esimese loodusloolise kollektsiooni: Vene suurvürsti Konstantin Pavlovitši kingitud raamatute ja naturaalide kogu.

Esialgu mitmel üüripinnal ja muuseumi direktori professor Gottfried Albrecht Germanni korteris paiknenud loodusmuuseum sai ülikooli peahoone valmimise järel 1809. aastal uued ruumid aula kõrval teisel korrusel, kuhu pandi välja geoloogilised kogud. Veidi hiljem koliti peahoonesse ka zooloogilised kogud. Loodusteaduslike kogude ja professuuride arv kasvas kiiresti, mistõttu jagunes muuseum peagi osadeks: botaanilised kogud anti 1811. aastal üle botaanikaaiale, geoloogilised kogud 1820. aastal mineraloogiakabinetile ja zooloogilised kogud 1822. aastal zooloogiakabinetile.

19. sajandi lõpuks oli Tartu Ülikoolist saanud Vene impeeriumi üks tähtsamaid loodusteaduste keskusi, kuid ekspeditsioonide, annetuste, ostude ja vahetuste teel kasvanud kogud vaevlesid ruumipuuduses. Arhitekt Otto Hoffmanni projekteeritud hoone aadressil Vanemuise 46 valmis 1915. aastal. See oli Eestis esimene spetsiaalselt muuseumi jaoks projekteeritud hoone, kus olid näitusesaalid, hoidlad ning geoloogia ja zooloogia instituudi töö- ja õpperuumid. Samas hoones tegutsevad tänapäevani ülikooli loodusmuuseum ning loodus- ja täppisteaduste valdkond.