Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja ülikooli 2021. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud.

Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul on esimest korda välja antavad ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo auhind oluline osa ülikooli uuest tunnustamise süsteemist. „Tartu Ülikool kui rahvusülikool tunnustab inimesi tegude eest, mis on silmapaistval viisil aidanud kaasa teaduse, ühiskonna ja eesti keele arengule. Esiletõstetud teod mõjutavad meist igaüht, ulatuvad väljapoole Eestit ega jää vaid kitsalt akadeemilisse ringkonda,“ selgitas Karki.

Tartu Ülikooli ühiskonnategu on reoveeseire meetodi üleriigiline juurutamine. Meetodit on kasutatud alates 2020. aasta sügisest koroonaviiruse leviku tuvastamiseks. Edaspidi saab reoveeseiret rakendada paljudel eesmärkidel, näiteks narkootikumide või ravimijääkide tuvastamiseks. Auhinna saaja on professor Tanel Tenson ning tema juhitav töörühm, kuhu kuuluvad kaasprofessor Veljo Kisand, teadur Helen Tammert, teadur Peeter Laas ja spetsialist Kristel Panksep.

Tartu Ülikooli teadustegu on kasvajaspetsiifiliste ravimite transporti võimaldavate kullerpeptiidide väljatöötamine. See võimaldab tulevikus kasutada vähiravis väiksemaid ravimiannuseid, mis vähendab märkimisväärselt ravimite kõrvaltoimet. Auhinna saaja on professor Tambet Teesalu.

Tartu Ülikooli keeletegu on keelt ja tehnoloogiat ühendav teadus- ja arendustegevus masintõlke ja neurokõne alal. Keeleteo valimisel sai määravaks asjaolu, et digiteerimine aitab tagada eesti keele arengu ja säilimise. Auhinna saaja on professor Mark Fišel ning tema juhitud töörühm, mille liikmed on rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep, nooremteadur Andre Tättar, programmeerija Taido Purason, programmeerija Maali Tars, programmeerija Agnes Luhtaru, nooremteadur Hele-Andra Kuulmets, programmeerija Annika Laumets-Tättar ja programmeerija Rasmus Lellep.

Tartu Ülikooli 2021. aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on norra keele õpetaja Antonina Kostina, sotsiaalteaduste valdkonnas kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, meditsiiniteaduste valdkonnas dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas botaanika lektor Ene Kook. Tänavuste aasta õppejõu auhinna saajate kohta saab lähemalt lugeda Tartu Ülikooli veebilehelt.

Lisaks märgiti ühiskonnateo kategoorias ära teadlased, kes on aidanud kaasa Covid-19 kriisi lahendamisele. Kahe aasta jooksul on Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel algatatud enam kui 50 uuringut, mille tulemusi on Vabariigi Valitsus kasutanud kriisi teadus- ja tõenduspõhisel ohjamisel. Oma panuse on andnud nii arsti- ja loodusteadlased kui ka sotsiaal- ja humanitaarteadlased.

Teadusteo kategoorias märgiti ära kaasprofessor Carlos Pérez Carmona artiklid eluslooduse talitluse uurimisest suurandmete abil, professor Tõnu-Andrus Tannbergi monograafia „Eesti sõjaajalugu. Valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani“ ja AuVe Tech OÜ isesõitva auto üleviimise vesinikukütusel polümeerelektrolüüt-membraaniga kütuseelemendi abil töötavale saastevabale tehnoloogiale.

Keeleteo kategoorias märgiti ära ülikooli töötajate osalus Integratsiooni Sihtasutuse loodud eesti keele majade tegevuses, Ravimiameti moodustatud farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjoni enam kui 20 aastat kestnud terminikorrastustöö ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õppejõudude kollektiiv, kelle eestvedamisel on tõlgitud ja Eesti oludele kohandatud kõrgkooliõpik „Peremeditsiin”.