10. jaanuaril avati Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi teadus- ja õppehoonetes kolm liikumisrada, mis pakuvad kosutavaid harjutusi nii majade asukatele kui ka külalistele.

Aadressidel Riia 23, Riia 23b-1 ja Riia 23b-2 tegutsevate instituutide inimesed on siseterviseradade loomise üle mõtteid mõlgutanud juba mitu aastat. Eelmisel kevadel võeti üheskoos ette otsustav samm.

Ühise töö tulemusena valminud kolm liikumisrada kattuvad osaliselt, kuid iga inimene saab valida läbimiseks sobiva pikkuse ja raskusastmega teekonna. Radade nimed on seotud instituutide uurimistemaatikaga ning lihtsad ja arusaadavad ka võõrkeelsetele töötajatele.

Kõige lühema, rohelise märgistusega DNA raja pikkus on 92 meetrit, tumesinise märgistusega RNA rada on 195 meetrit ja kõige pikem, helesinise märgistusega rada, mis kannab valgu nime, on 343 meetri pikkune. Kui esimesel kahel rajal tuleb läbida umbes 40–50 trepiastet nii üles kui ka alla, siis kolmandal saab liikuda lausa 117 trepiastet üles- ja 125 astet allapoole.

„Radasid läbides näete piltidel tuttavaid inimesi, kes õpetavad teile, kuidas mitmesuguseid harjutusi teha,“ rääkis molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar terviseradade avamisel. Nimelt pole rajad mõeldud pelgalt ringi ja üles-alla kõndimiseks, vaid neil saab ennast veel mitmel kasulikul ja isegi lõbusal moel liigutada. Juhendite juures on kunstnik Ülle Ottokari kujundatud pildid instituutide töötajatest neidsamu harjutusi tegemas.

Näiteks innustatakse möödujat ette võtma sirutusi ja venitusi, viskama palli, tegema kätekõverdusi ja panema kokku puslesid. Peale juhendite on olemas ka spordivahendid: rajalt leiab kõikvõimalike abivahendite seast lausa tõstekangi ja topispallid.

Liikumisraja töörühma liige, genoomika instituudi kommunikatsioonispetsialist Karoliina Kruusmaa ütles, et radade loomisel osales palju inimesi mõlemast instituudist. „Ükskõik, kelle juurde me rääkima ei läinud, ära ei ajanud meid keegi – pigem tunti ikka rõõmu ja mõeldi entusiastlikult kaasa,“ ütles ta.

Rajatrajektooride väljamõtleja, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi töökeskkonnavoliniku Dmitri Lubenetsi sõnul on siseterviseradade parim osa see, et need annavad hea põhjuse majade vahel liikuda ja suhelda nende kolleegidega, kellega muidu ehk kokku ei puutugi.

Radu ja ülesandeid aitasid välja mõelda paljud inimesed nii majades tegutsevatest instituutidest kui ka mujalt. Mitmeid liikumisvahendeid sai hankida Eesti Maaülikooli fitnessiklubilt, mis oli oma uksed sulgenud. Radu plaanides suheldi tihedalt ka Terviserajad.ee meeskonnaga, kes ärgitas tegijaid töö ja hoonete eripäradele keskendudes lennukalt mõtlema.

Nii ongi liikumispausidel mõttetööd pakkuvad magnetpusled hoonete metallustel inspireeritud instituutide teadustööst: kokku saab panna muu hulgas näiteks äädikakärbse nuku areneva tiivamustri, inimese vere punalible ja eestlaste genoomi väljakujunemise võimaliku evolutsioonipuu pilte.

Radu on plaanis pidevalt täiendada. Aja jooksul saavad lisa nii liikumisvahendid kui ka harjutused. Ilmade soojenedes tahetakse juurde luua õueosa, et harjutusi saaks teha ka värskes õhus. Genoomika instituudi direktor Mait Metspalu muigas, et kuna rõduuksed kipuvad kinni minnes väljas olija jaoks lukku jääma, ei ole ilmselt kõige parem mõte suunata inimesi talvel õue harjutusi tegema.

Riia tänava õppehoonete liikumisrajad on hea eeskuju ülikooli teistelegi üksustele: kuuldavasti plaanitakse siseterviseradu veel mitmesse hoonesse.