Täitunud unistus uuest majast
29. jaanuaril avatud Tartu Ülikooli Delta keskus kasvas välja ammusest mõttest, kuidas üliõpilastele tõhusamalt arvutiteadust õpetada. Kunagine lennukas unistus IT-majast on nüüd teoks saanud.
Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo meenutas keskuse avamisel, et Eesti otsustas juba 1990. aastate alguses liikuda targa majanduse poole, mis tähendas ühtlasi suuremat tähelepanu arvutitega seonduvale. Alustati „Tiigrihüppe“ projektiga ja IT ettevõtete, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös ka IT Kolledž, kuhu siirdusid muuhulgas paljud Tartu õppejõud.
Jaanuari lõpus avatud Delta keskuse sisevaade. (FOTO: Andres Tennus)
„Tartus oli 2000. aastate alguses IT pehmelt öeldes halvas seisus, kuid meile tulid appi ettevõtjad. Hansapank, Cybernetica, EGeen ja teised partnerid aitasid ülikoolis IT teaduse ja õppe käima tõmmata,“ rääkis Vilo.
On vaja, aga kuhu?
Eelmise kümnendi vahetusel plaaniti ja otsustati IT Akadeemia käivitamine, et tugevdada IT hariduse andmist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Tartus hakkas üliõpilaste vastuvõtt tasapisi kasvama ja sai selgeks, et senistest ruumidest ei piisa. Sellest ajendatuna panigi Jaak Vilo 2012. aastal kirja visiooni, kuhu ja mis tingimustes võiks IT õpetamine Tartu Ülikoolis areneda.
„Igal pool öeldi, et õpetage rohkem IT-d. Muidugi tahtsime seda teha – oleks ainult vahendeid, õppejõude ja ruumi! Meie endine Liivi tänava maja, mida jagasime matemaatikutega, jäi juba 2010. aasta paiku meile nähtavalt kitsaks. Oli selge, et on vaja midagi uut. Kuna oli tulemas uus struktuuritoetuste planeerimise periood, saigi esialgsed arengumõtted kirja pandud,“ meenutas Vilo.
Mõtte kiitis lõpuks heaks ka riik ja uuele IT-majale hakati kohta otsima. Sõelale jäid Maarjamõisa väli ja Tartu kesklinn. Maarjamõisa kasuks rääkisid haakumine sealse teaduslinnaku atmosfääriga ja piiramatud laienemisvõimalused, kesklinna kasuks aga IT ettevõtete paiknemine südalinnas, kerge ligipääsetavus ja nähtavus avalikus ruumis.
Kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul soovis linnavalitsus väga, et ülikooli uus hoone tuleks just kesklinna. Seda enam, et toona käis ka linna üldplaneeringu koostamine.
„Linnaarhitektid muretsesid, et muidu jääb kesklinn tühjaks. Ülikoolile pakuti mitut paika, näiteks Poe tänava pargi hoonestusala, Atlantise nurka ja lisaruumi ka majandusteaduskonna Oeconomicumi kõrval,“ loetles Pagel.
Kesklinna kasuks rääkis IT-sektor, mis on viimaste aastatega üha hoogsamalt Tartu kesklinna koondunud. Et koostöö ülikooli ja ettevõtete vahel ka logistiliselt lihtsam oleks, tunduski kesklinn kõige loogilisem koht. Seda enam, et samas piirkonnas asub ka suurem hulk ülikooli ühiselamuid.
Tartu Ülikooli Delta keskus
29. jaanuaril 2020 avatud keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ning koondab enam kui 3000 üliõpilast, õppejõudu, teadlast ja ettevõtete arendustöötajat.
Neljakorruselise õppe- ja teadushoone üldpind on umbes 17 500 m2, millele lisandub 4600 m2 suurune majaalune parkla, viiekorruselises ettevõtlusmajas on üldpinda ligikaudu 4700 m2 jagu.
Keskuse projekteerisid arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets, ehitasid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust.
Kahe hoone ehitustööd läksid kokku maksma veidi üle 35 miljoni euro, sellest 15 miljonit eurot teadus- ja õppehoone ehitamiseks tuli toetusena projektist ASTRA.
Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool.
2015. aasta lõpus otsustaski ülikooli strateegiakomisjon, et uus keskus ehitatakse Ülejõel asuva Oeconomicumi juurde. Alguses murti pead, kuidas vana ja uut kokku sobitada, kuid üsna pea jõuti arusaamani, et kõige mõistlikum on vana hoone üldse lammutada ja uus maja selle võrra veidi suurem ehitada. Samuti andis see arhitektuurikonkursil palju paremad tingimused mõelda läbi kogu võimalik suur krunt.
Vana asemele uus
Majandusteaduskonna asejuhataja õppe alal Anne Reino tõdes, et vana maja oli amortiseerunud ja oleks nagunii vajanud kapitaalremonti. Uue hoone väljavaade tundus ka majandusteadlastele parem.
„Õpetamiseks ei olnud tingimused kuigi head, meil puudusid koosolekuruumid ja talvel oli külm. Muidugi on meil inimesi, kellele vana maja väga meeldis, aga oleme kohanemisvõimelised ja praegu igatahes tundub, et kõik on uute ruumidega väga rahul,“ rääkis Reino.
Pärast krundivalikut ja Oeconomicumi lammutamise otsust hakkasid asjad kiiresti edasi liikuma. Ruumiplaani laiendati, et arvutiteadlaste ja matemaatikute-statistikute kõrvale mahuksid lahedasti ära ka majandusteadlased.
2016. aasta alguses kuulutati välja Tartu Ülikooli IT-keskuse arhitektuurne ideekonkurss. Kevadel selgus võidutöö Iconicum ning suvel saadi valitsuselt kinnitus, et ASTRA projektist toetatakse uue õppe- ja teaduskeskuse rajamist 15 miljoni euroga.
Koos arhitektidega algas üksikasjalikum projekteerimine, mille käigus arutati läbi ka kõik maja asukate soovid ja vajadused. Konkursi võidutöö põhiplaan jäi enam-vähem paika, kuid maja planeeriti veidi pikemaks ja muudeti ka parkimiskorraldust: väiksema avaparkla asemel otsustati rajada suurem maa-alune parkla, et lisada parkimiskohti ja ühtlasi säästa ümbritsevat parki.
Delta keskuse ülikoolipoolne projektijuht, ülikooli arendustalituse juhataja Viljo Vider kinnitas, et hoolimata keskuse suurest pindalast tuli ehituse käigus maha võtta ainult 13 puud. „Aga sellest rohkem oleme juba asemele istutanud ja istutame veel,“ lubas ta.
2016. aasta lõpus valiti välja ka uue keskuse nimi. Nimekonkursile laekus 174 ideed, nende seas näiteks Iconicum, Innovaatikum, Logicum, Sigma, Pesa, Nurgik ning SAMM ja ARMAS – viimased kaks nime viitasid majja kolivate üksuste esitähtedele. Kõigi žüriiliikmete lemmikute seas oli aga Delta ja selle kasuks valik langeski.
Tordi lõikasid lahti Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. (FOTO: Andres Tennus)
Jaak Vilo märkis, et tõenäoliselt meeldis kõigile selle nime lihtsus ja selgus mitmes keeles ning see haakub hästi ka keskuse arhitektuuriga.
„Õppe- ja teadushoone ning ettevõtlusmaja annavad kokku ju kreeka suurt delta-tähte meenutava kolmnurga kuju. Väga lihtne on teha ka sellega seonduvaid kolmikjaotusi: õpe-teadus-ettevõtluskoostöö, teadus-majandus-riik. Delta tähistab erinevust, arenguhüpet ja on seotud muidugi ka jõega, mille ääres me asume. Igaüks võib selle tõlgendamisele loominguliselt läheneda,“ viitas Vilo.
2017. aastal said selgeks ehitushanke võitja, majandusteaduskond kolis ajutiselt Liivi tänava endisesse arhiivimajja ning juba 2018. aasta hakul alustati Oeconomicumi lammutamise ja uue õppehoone ehitusega.
Keskus ühendab
Järgnes kaks aastat ehitustegevust, mille käigus tuli muu hulgas võidelda põhjavee pealetungiga. Meeleolukas nurgakivi panek toimus 2018. aasta augustis. Ehituse ajal otsustati uude majja tuua ka ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning ruumide sisustamine käis viimase minutini.
Arvutiteaduse instituudi administratiivjuht Piret Orav, kes nende aastate jooksul instituutide poolt kogu protsessi koordineeris, kiidab koostööd heade partneritega.
„Väga hea on olnud koos töötada Viljoga, samuti on hästi sujunud suhtlus ehitajatega. Oleme saanud kõik ette tulnud mured lahendatud ilma suuremate tülideta,“ ütles ta.
Delta keskuse õppehoone on valmis, ettevõtlusmaja peaks avatama aprillis ning siis on kunagine idee IT-majast teoks saanud.
„Arvutiteadlased olid vahepeal olude sunnil mitmes kohas laiali, nüüd aga oleme kõik ühe korruse peal. Koridorid on pikad, aga meil on võimalik kõiki kolleege siinsamas näha ja otse suhelda. On näha ja tunda, et see toimib,“ kiitis Vilo.
Ka majandusteadlastel on uue semestri ootuses väga hea tunne. Anne Reino tõdes, et maja on küll uus, aga tunne on selline, nagu oleks uuesti koju jõudnud. Vaade on sama mis varem, kuid ruumi on endisest lahedamalt ja võimalusi palju rohkem.
„Me pole siin veel õieti tööle hakanudki, eksameid korraldasime Liivi tänaval, aga juba on uute inimestega kohtumine ja uute kontaktide loomine hea hoo sisse saanud. Oleme niigi ettevõtete ja ülikooli üksustega palju koostööd teinud, aga kui me nüüd ühes kohas koos oleme, saab see kindlasti veelgi tihedam olema,“ rääkis Reino.
Vilogi rõhutas, et Delta keskuse valmimine ei ole võit ainult sealse majarahva, vaid terve ülikooli jaoks.
„See maja ei isoleeri meid teistest, hoopis vastupidi – kõiki ühistegevusi on kergem korraldada kui varem. Kõik ülikooli valdkonnad vajavad näiteks andmeteadust ja matemaatika-statistika on nii kindlustusettevõtetes kui ka mujal. Ka kogu äriarenduse võimekus ja digiteerimine on nüüd ühes kohas koos. Nüüd tuleb siia ainult rohkem ühiselamuid ehitada, et rohkem teiste linnade ja riikide üliõpilasi saaks Tartusse õppima tulla,“ muigas Vilo.
Merilyn Merisalu
UT peatoimetaja
Lisa kommentaar