Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes.

„Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on TÜ lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Statistika kohaselt on viimasel viiel aastal lõpetamisega samal aastal TÜ magistriõppes jätkanud enam kui 40% bakalaureuseõppe lõpetanutest. Mõnda teise Eesti ülikooli suundub igal aastal umbes 5% lõpetajatest. Mõneaastase vahega jätkab TÜ-s õppimist umbes 10% varem lõpetanutest. Mõne muu Eesti ülikooli lõpetanud magistriastmesse astujate arv on viimase viie aastaga kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ja seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline. Nii kipubki haridus poolikuks jääma,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Ülikool innustab õppejõude suunama oma bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilasi juba nüüd sisseastumisavaldusi esitama. Turundusjuht Piret Normet ütles, et veebruaris algaval vastuvõtuperioodil keskendutaksegi esialgu oma üliõpilastele.

„Meie eesmärk on see, et iga Tartu Ülikooli viimase aasta bakalaureusetudeng ja üliõpilastega kokku puutuv töötaja oleks kursis, et juba nüüd saab sisseastumisavaldusi esitada,“ rääkis Normet. Avalduste esitamise tippaeg jääb siiski ilmselt suvesse nagu varasematelgi aastatel.

Sarnaselt ingliskeelse õppega, mille kandidaadid on juba aastaid saanud vastuvõtutulemused teada aprillis-mais, hakkab ülikool ka eestikeelsete õppijate jaoks tegema vastuvõtuotsuseid kevadel.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna kõigi õppekavade ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna enamiku õppekavade jaoks on aprilli teise poolde kavandatud üks sisseastumiseksamite voor. Selle tulemuste selgumise järel saavad parimad kandidaadid vastuvõtuotsused kohe kätte. Samuti tehakse jooksvalt vastuvõtuotsuseid õppekavade puhul, mille vastuvõtutingimus on eelmise õppeastme keskmine hinne.

Kevadel võetakse ülikooli vastu kandidaadid, kelle punktisumma ületab vastuvõtuks kehtestatud lävendi, mis sõltuvalt õppekavast on 75–85 punkti. Väiksema punktisumma saanud kandidaadid jäävad ootama lõplike pingeridade selgumist juulis. Kui bakalaureuseõpe lõpetatakse sel aastal, on vastuvõtuotsus esialgu tinglik ja jõustub alles siis, kui lõpudiplom on käes. Lõpetamise andmeid kontrollib ülikool juuni lõpus ja juuli alguses.

Sotsiaalteaduste ja meditsiiniteaduste valdkonnas toimuvad sisseastumiseksamid ja kandidaatide hindamine endiselt ühes voorus juuli alguses.