Tublisid töötajaid tõstetakse rohkem esile
Ülikooli senati detsembrikuisel istungil vastu võetud uus tunnustamise kord jõustub küll alles 1. septembril, kuid esimesed muudatused on näha juba veebruaris.
21. veebruaril antakse Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel üle esimesed uued teenetemärgid „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Sellega tänatakse inimesi, kes on vähemalt 50 aastat oma elust pühendanud Tartu Ülikoolile. Arvesse võetakse nii õpingu- kui ka tööaastad.
Samuti saab alates veebruarist teenetemärkide kandidaate üles seada uue lühikese veebivormi kaudu.
Ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis Karki rõõmustas, et ülikoolis on nüüd esimest korda terviklik tunnustamissüsteem, mitte eraldiseisvad aumärgid ja -nimetused nagu varem.
„Veebivormi loomisel võtame eeskuju riiklike teenetemärkide esitamisest. Põhjendus võiks olla lühike ja konkreetne: kui on väärt tegu, mis väärib tunnustust, siis peaks see kahe-kolme esimese lausega välja tulema,“ täpsustas Karki esimesi muudatusi.
100 semestrit ülikoolis
Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel antakse üle 94 teenetemärki „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Uue teenetemärgi saajate hulgas on ka vene kirjanduse professor Ljubov Kisseljova ja taristunõunik Otto Teller.
„Minu jaoks on autasu meeldiv üllatus. Ma ei olnud kunagi kokku lugenud, mitu semestrit ma Tartu Ülikoolis veetnud olen. Olen ülikoolis töötanud sada semestrit, aga kui juurde liita õpinguaastad, tuleb välja veel rohkem. Kogu minu elu on seotud ülikooliga, minu alma mater’iga. Armastan oma ülikooli ning olen õnnelik selle üle, et minu teaduslik juhendaja Juri Lotman kutsus mind siia tööle vene kirjanduse kateedri laborandina, kui ma alles tudeng olin. Vivat academia! Kordan neid sõnu alati kogu südamest,“ ütles Ljubov Kisseljova.
„Ülikoolis õppimise ajal ma ka enamasti töötasin ülikoolis. Lõpetamisel tekkis suunamiskomisjonis ootamatult dilemma, kas jääda ülikooli ja teenida 100 rubla kuus või minna Teaduste Akadeemia instituuti ja saada 120 rubla kuus. Olin segaduses. Rektor küsis midagi sellist, millised on minu tunded ülikooli vastu või kas olen ülikooli patrioot. Niisiis valisin ülikooli. Et nii pikaks ajaks, seda ma muidugi ette ei aimanud. Aga see on olnud arendav ja arenev keskkond meeldivate kolleegidega. Nii on see elukestev õpe siiani jätkunud. Olen võimaluse eest siin töötada ülikoolile tänulik!“ kommenteeris Otto Teller.
Märkide andmise otsustab selleks loodav teenetemärkide komisjon esitatud avalduste põhjal. Kord aastas esitab see komisjon senatile ja rektorile ettepaneku konkreetsete isikute tunnustamise kohta.
Karki sõnul kippus varem jääma mulje, et teene ülikooli ees on teatud ikka jõudmine või töölt lahkumine. See ei peaks aga nii olema, sest nõnda väheneb teenetemärgi sümboolsus.
„Teenetemärk ei ole kingitus juubeliks, vaid tänutäht kindlate teenete eest. Ma loodan, et komisjon hoiab konservatiivset joont ja märkide devalveerimise vältimiseks otsustatakse neid välja anda pigem vähem, aga tõesti sisuliste teenete eest,“ ütles Karki.
Ülikooli liikmetele antavad teenetemärgid on aumärk, medal, suur medal ja teenetemärk „100 semestrit ülikoolis“. Ülikoolivälistele isikutele antavad teenetemärgid on Skytte medal ja uue märgina Ülikooli Tänutäht.
Suur muutus uue korra juures on see, et kolm ülikooli teenetemärki moodustavad omavahel tervikliku hierarhilise süsteemi ja neid saab kanda. Ka need, kes on varem pälvinud kandmisvõimaluseta suure või väikse medali, saavad soovi korral endale uue, kantava märgi.
„Selleks tuleb teha isiklik taotlus, kuna praeguseks on välja antud üle saja suure medali, enam kui 500 väikest medalit ning üle tuhande aumärgi. Uute teenetemärkide kujundus ei ole veel selge, kuid esialgu on kavas lähtuda rektori uue ametiraha kujunduselementidest. Esimesed märgid ja medalid peaksid valmis saama sügisel, kui uus kord täies mahus jõustub,“ rääkis Karki.
Uue korra jõustumiseni võib aumärki, väikest ja suurt medalit välja anda senise korra alusel, kuid akadeemiline sekretär soovitab oodata uued teenetemärgid ära ja ajastada tunnustamine pigem uue korra kehtivusaega.
Edaspidi antakse teenetemärke üle kord aastas, rahvusülikooli aastapäeva paiku korraldataval pidulikul üritusel. Sellega kaasnev suurem pidulikkus, tähelepanu ja nähtavus oli üks tunnustamise korra muutmise peamistest põhjustest.
Komisjon vaatab kõik enne 20. septembrit laekunud ettepanekud läbi ja teeb rektorile ettepaneku konkreetsete teenetemärkide andmiseks. Hilisemad ettepanekud jäävad juba järgmisesse esitusvooru. Esimene teenetemärkide pidulik üleandmise üritus korraldatakse tõenäoliselt 27. novembril.
Lisa kommentaar