Me teame, et maamiinile astuda on eluohtlik. Samamoodi nagu maamiinist võib tootemärgist saada asutuse suurim tiksuv hädaoht. Tudengitele lähim maamiin on Tartu ülikooli tudengiesinduse tootemärk.

Seda arutlust ajendas kirjutama UT ajakirja juuninumbris ilmunud essee tudengiesinduses toimuvast pealkirjaga «Sa diskrimineerid jõhkralt praegu!». Mind ajas lõplikult endast välja erinevate osapoolte dogmaatiline arusaam tudengiesindusest, mis nagu oleks suurte laste mänguasi.

Väljaspool tudengielu on äärmiselt raske mõista tudengiesinduse praktilist rolli. Tudeng teab, et õppetööga seotud probleemide korral võib lahendust otsida esindusest. Tudengile peaks justkui olema selge, mis on tudengiesindus, kuid paraku puruneb siinkohal esinduse tootemärk kildudeks.

Mida kujutab endast tudengiesindus?

Tudengiesinduse tootemärgi probleem algab eelnevast lähtuvalt asutuse enesemääratlusest. Esindus on osutanud, et tegemist on surverühmaga, mitte täidesaatva asutusega. See tähendab, et tudengiesindus on ülikooli suhtes suunav teenäitaja.

Tudengiesindus on sarnane asutus MTÜ-ga, kes teeb huvikaitset ja esitab oma ettepanekud ministeeriumi. Samas arvan, et tudengiesindus soovib olla enam kui suunav teenäitaja erihuvide näitamisel. Esindus soovib pigem olla ülikooli tudengitepoolne arendusosakond (R&D). Sellest tulenevalt tekib olemuslik probleem: mis on tudengiesindus – on ta kogukond või tudengite poliitiline ühendus?

Kui tegemist on kogukonnaga, nagu võiks huvikaitse ja R&D tegevuse järgi mõelda, siis jääb mõistmatuks tudengiesinduse valimiste vajalikkus. Tekib küsimus, kas poleks mõttekas sellisel juhul kaasata ainult ülikooli arengust huvitatud tudengid ja korraldada valimised soovi korral siseringis.

Laiema üliõpilaskonna arvamuse teada saamiseks tuleb siis vaid korraldada rohkem kaasavaid tegevusi, küsitlusi ja mõttetalguid ning tudengi R&D osakond on olemas.

Kui tegemist on tudengite poliitilise ühendusega, nagu seda näitab näiteks tudengiesinduse küllaltki avalik roll rektori valimistel, siis on loomulik erinevate maailmavaadete ja arvamuste paljusus tudengiesindajate seas. Samuti on väga loomulikud sellisel juhul võistlevad arusaamad, mis taotlevad tõepära.

Selle kohta on hea näide mainitud essee «Sa diskrimineerid jõhkralt praegu!» ja selle alla kirjutatud kommentaarid veebis. Üks osapool näeb väga selgelt, kuidas Jari Pärgmaga kaasneb oluline majanduslik kohustus. Siinkohal ei eita teine osapool, et majanduslik võimekus on oluline arutelupunkt.

Teine osapool näeb veelgi selgemalt aga Jariga kaasnevaid mittemajanduslikke väärtusi. Praegune arutelu on nii erinevates Facebooki rühmades ja uudisloos keskendunud väga palju erivajaduse diskrimineerimise küljele.

Majanduslik argument

Siinkohal on erivajadustega arvestamine väga oluline ühiskondlik probleem – teadmuspõhises ühiskonnas on üsna loomulik erinevate inimeste omaksvõtt ja koostöötamise võimaldamine. Samas peab mõistma, millised on meie võimalused ja vahendid ühiskonnas toimetada.

Kui üksikisik (nt viipekeele tõlk) pole nõus vabatahtlikult töötama ja rahalised vahendid on töökoha loojal (nt esindusel) puudulikud, siis ei saa kedagi süüdistada, et tööandja (nt esindus) diskrimineerib erivajadusega inimest.

Minu arvates on taunitav, kui aktsepteeritav on Taavi Vanaveski sõnakasutus juhatuse liikme valimisel, et Jarile viipekeele tõlgi palkamine on eelis. Samas ei saa öelda, et tegemist on võltsprobleemiga.

Olles ise erivajadusega noor tudeng, mõistan väga hästi, kust tuleb Jari suhtes välja toodud diskrimineerimise loogika. Samas ma ei mõista, miks juhatuse liikme valimisel ei arutatud siis täpsemalt ülimalt oluliseks tõusnud lahkheli tekitanud olukorda.

Valimiste edasi lükkamine

Essee kohaselt ei olnud teema arutlemiseks sobiv aeg. Tekib küsimus, miks valimist ei lükatud kokkuleppeliselt (või vastavuses eeskirjadega) edasi ja otsustati jõuliselt valimised ära korraldada. Minule jääb endiselt õhku küsimus, kas tudengiesindus on kogukond või tudengi poliitiline platvorm.

Minu eelnevalt välja toodud segadus mõista tudengiesindust kogukonna või poliitilise platvormina, toob kaasa negatiivse tausta. Tudengiesindus paistab üha enam sellest vaatenurgast nagu Delfi kommentaarium sõnastuses «101 lolli».      

Minule teeb eriti huvitavaks tudengiesinduse tootemärgi madal aktiivsus valitavate ja valijate puhul. Filosoofia ja semiootika instituudis puudub endiselt tudengiesindaja. Põhjus seisneb selles, et mitte keegi pole avaldanud soovi.

Olles õppinud bakalaureuseastmes filosoofiat ja nüüd lõpetades magistriõppe semiootikas ja kultuuriteoorias, võib minu hinnangul leida mõlemas osakonnas nii meeldivat kui ka mittemeeldivat. Mõlemad osakonnad püüavad ilma tudengiesindajata tudengite probleemidega erimoodi toime tulla.

Filosoofia osakonnas võidakse vältida tudengiesindust, sest probleemide lahendamiseks moodustati tudengite lõimekogu, mis oli poliitkorrektselt edukas. Teiste sõnadega oli lõimekogu läbikukkumine.

Lõimekogus arutleti peamiselt üliõpilaste probleeme õppejõu või aines oleva tegevusega. Osakond aga vastas tudengitele stiilis «Minge rääkige õppejõuga!», mis on mõnikord vastuvõetamatu, kui X probleem puudutab ühe kursuse tudengeid X õppeaines.

Kahjuks minu kogemus tudengiesindusega on probleemide lahendamisel kahetine. Olen pöördunud nende poole keelekeskuse probleemse inglise keele testi pärast. Ma palusin enne ülikooli struktuurireformi valdkonna tudengiesindusel mind esindada väite puhul, et TÜ inglise keele test on mittesobiv.

Üliõpilasesinduse vastus minu tõstatud probleemile oli see, et tegemist on teisejärgulise probleemiga. Minu probleem lükati tähtajatult edasi ja paarile hilisemale päringule pole nad vastanud. Muidugi oli mul võimalus nende vastuse kohaselt ka iseseisvalt enda probleemiga tegeleda.

Oma eelnevat väidet põhjendasin neile pedagoogiliselt ja praktilise näitega, mille kohaselt on mu keeletase «Cambridge English: Advanced» testi järgi B2 ja TÜ testi järgi B1. Kui võrrelda mõlema testi tulemusi, siis erinevus on testide konteksti arvestades väike.

Minu probleemiks polnud algusest peale niivõrd testi tulemuste erinevus, vaid TÜ testi metoodiline külg ja nende olulisus ERASMUS-e ja muude akadeemiliste tegevuste puhul.

TÜ inglise keele test on subjektiivne õppejõu arvudes väljendatud arusaam, sest näiteks kasutatakse testimisel ülesandeid suvalisest inglise keele õpikust, mida paljundatakse mitme õpilase jaoks.

TÜ inglise keele test ei põhine ühelgi heakskiidetaval testimise meetodil, vastupidi Cambridge’i testile, millel on avalikult kättesaadav pedagoogiline ja statistiline metoodika.

Kahetsusväärne on TÜ inglise keele testi tunnustamine näiteks ERASMUS-e programmis. Samuti palume teha testi vajadusel ka välistudengitel oma inglise keele oskuse tõendamiseks. Miks on meil vaja taskukohast valmisskeemi, millest võivad oleneda kohaliku ja välistudengi võimalused?

Minu soov oli juhtida ametlikus vormis tähelepanu korralikule testimistegevusele, mis on TÜ-le vähemalt õppetöös oluline – miks peaks siis olema tudengitele olulised testid vähem olulised. 

TÜ tudengiesinduse tootemärk algab asutuse seest, mitte ainult tehtava tegevuse väärtusest tudengitele. Eelnevalt osutatud esinduse juhatuses toimunud diskrimineerimise uudis on märk suurematest esinduse tootemärgi probleemidest, kui ma välja tõin.

Kuidas maamiini kahjutuks teha

Eelnevalt kirjapandu põhjal on tudengiesinduse tootemärgi maamiin võimalik ohutult eemaldada. Tudengid vajavad huvikaitset, näiteks doktorantide õppetoetuse lubatud tõusu. Samuti vajavad tudengid isiklikku huvikaitset, mille jaoks on vaja veel tugevat tööd teha.

Eelneva saavutamiseks positiivsemas tootemärgi valguses võiks tudengiesindus esmalt sõnastada maakeeles ja avatult enda identiteedi, missiooni ja visiooni.

Võib-olla on esindus seda juba korduvalt teinud, aga meenutamine ei tee halba. Palju aitaks kaasa esinduse läbipaistvam suhtlus enda tegevusest ja probleemidest, millega tegeletakse. Siin ei mõtle ma vahvate videote ja Facebooki postituste tegemist, milles ei kajastu tegelikult mitmekülgne tudengielu.

Heaks näiteks edukast avameelsest suhtlusest võiks pidada alustatud hilisevõitu TÜ raamatukogu blogi, mis käsitles ka probleemina ühtlasi maja ehitust. Tudengiesindus peab õppima, et hea suhtluse osa on ühtlasi probleemide mitmekülgne käsitlemine peale R&D tegevuse.