28. mail kell 16.15 peab ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu TÜ endokriinfüsioloogia professor Vallo Volke.

Teist tüüpi suhkruhaigus on hormoonidega seotud haigustest kõige sagedasem ja moodustab inimkonna haiguskoormusest märkimisväärse osa. Ka Eestis esineb seda haigust küllaltki palju: suhkruhaiguse levimuseks meil on hinnatud 7%. Suhkruhaigust on tänapäeva maailmas järjest rohkem, sest selle teket võimendavad nn moodsad eluviisid.

Nii haiguse tekke ja kulu kui ka selle ravimite ja ravimikandidaatide kohta on avaldatud tohutult palju teadustöid ja haigusega seotud teemad on igapäevased ka ajakirjanduses. Hoolimata suurest tähelepanust ei ole haigusprotsessi kriitiliste mehhanismide mõistmisel seni suuremat edu saavutatud.

Kui esmapilgul näib, et vere glükoosisisalduse ohje toimib suhteliselt lihtsalt, põhinedes peamiselt kõhunäärmest vabanevale insuliinile, siis tegelik pilt on märksa keerulisem. Organism töötab glükoositaset reguleerides võrgustikuna, kus rolli omavad nii seedeelundid, maks, rasvkude, kesknärvisüsteem kui ka mitmed hormonaalsed süsteemid.

Haigus, mida me tänapäeval nimetame teist tüüpi suhkruhaiguseks, peidab endas tõenäoliselt mitmeid eri vorme, millel on erinev kulg ja tundlikkus ravimeile. Meie kasutusse on küll järjest lisandunud uudse mehhanismiga ravimite rühmi, kuid ükski neist ei ületa pikaaegselt toimelt olemasolevaid. Suhkruhaiguse ravi individualiseerimine on teema, millest palju ja lootusrikkalt räägitakse, kuid tegelikke saavutusi on veel napilt.

Infoküllusest on tekkinud olukord, kus olulised faktid suhkruhaiguse kohta võivad kergesti jääda ebaoluliste varju ja kus osa lihtsustavaid müüte on tegelikult faktidega vastuolus.

Professor Vallo Volke lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1995. aastal arstina. 1996–1999 läbis ta doktoriõppe TÜ füsioloogia instituudi juures ja 1999 kaitses meditsiinidoktori kraadi. Teadustöö raames on ta töötanud Soomes Kuopio ülikooli juures ja Taanis Århusi ülikoolis. 2004–2007 tegi ta läbi arstliku spetsialiseerumise endokrinoloogia erialal.

Vallo Volke on töötanud teaduri, vanemteaduri ja juhtivteadurina füsioloogia instituudi juures, endokrinoloogina TÜ kliinikumis ja Lõuna-Eesti haiglas. Vallo Volke on Eesti endokrinoloogia seltsi president ning Eesti arstide liidu eestseisuse liige. Tema teadustöö on seotud L-arginiini/NO süsteemiga närvisüsteemis ja inkretiinidel põhinevate ravimite neuroendokriinsete toimetega. Vallo Volke kuulub ajakirjade Acta Neuropsychiatrica (Cambridge University Press) ja Eesti Arst toimetuskolleegiumisse.