Suhkurtõbi ehk diabeet on glükoosi ainevahetushäiretega kulgev krooniline haigus, mis tekib juhul, kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini tõhusalt kasutada. Insuliin on hormoon, milleta rakud ei omasta veres olevat glükoosi. Selle tulemusel häiruvad rakkudes mitmesugused biokeemilised protsessid, sh energia tootmine. Suhkurtõve levimus kasvab maailmas kiiresti. Selle põhjused pole veel päris selged. Teist tüüpi diabeedi sagenemist seostatakse eluviiside muutuse, ülekaalulisuse ja metaboolse sündroomi tekkega.
1. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.
Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia: - kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil või lihtsalt rahu ja vaikust otsimas, et oma mõtetega üksi olla. Kuid hoolimata kiindumusest metsa vastu peame möönma, et metsa näol on tegemist taastuva loodusvaraga ning puit on väga oluline tööstuslik ja energeetiline tooraine.
Džässmuusikale omane harmoonia põhineb peamiselt helide tonaalsusel, milles toonika määrab põhiinformatsiooni akordide kohta. Prantsuse impressionismi eeskujul saab harmooniale läheneda ka horisontaalselt ehk modaalselt, arvestades tugihelide asemel eelkõige helilaadi ja helirida, mis määravad akordide rühmad.
Koos eluea pikenemisega on vananevates rahvastikes üha enam probleemiks ajuhaigused, mida nimetame neurodegeneratiivseteks haigusteks, nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi.
Tegemist on kaasaja «epideemiaga», mis on koorem nii patsientidele, nende pereliikmetele kui ka ühiskonnale. Neile haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates ajupiirkondades ja vastavalt sellele haigusnähtude avaldumine, mille hulgas võivad olla nii liikumishäired kui ka vaimsete võimete allakäik.
18. oktoobril kell 16.15 peab ülikooli aulas inauguratsiooniloengu TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski.
Eestis arutletakse nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate hulgas vajaduse üle tõsta teaduse avalikku rahastamist 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Selle eesmärgiga on raske mitte nõustuda, kuid kas teaduse rahastamise juures on oluline ainult rahastuse maht või määrab teaduse tulemuslikkuse ühiskonna jaoks ka see, kuidas teadust rahastatakse?
