14.–15. juunil saab Eesti Rahva Muuseumis filmifestivalil „Unustatud rahvad“ vaadata soomeugrilaste maailmanägemist tutvustavaid mängu-, anima- ja dokumentaalfilme.

Festivali eksperimentaaltöötubade peakoordinaator ja TÜ  soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Bogáta Timár ütles, et filmifestivali eesmärk on alati olnud soome-ugri rahvaste koostöö tugevdamine ja soome-ugri väikerahvaste nähtavuse tõstmine.

„Programmi valiku inspiratsiooniks on alati viimased aastate filmid, mis räägivad soome-ugri teemadest, aga lühifilmidega soovime tutvustada ka ungari ja eesti kaasaegset filmikunsti,“ rääkis ta.

Filmiprogrammis linastub kolm täispikka ja 14 lühifilmi, mis tutvustavad vaatajale saamide, neenetsite, karjalaste, ungarlaste, soomlaste ja eestlaste mõttelaadi.

Timári sõnul on meie aja suurim probleem muidugi Venemaa brutaalne sõda Ukraina vastu. See mitte ainult ei torganud rahvusvahelise soome-ugri liikumise südamesse, vaid kujutab endast füüsilist ohtu väiksematele soome-ugri rahvastele kõige otsesemas mõttes: on tõenäolisem, et just nemad viiakse samade piirkondade etniliste venelaste asemel sõtta, ja nad surevad seetõttu rindel, kus nad olla ei soovi.

„Teine aktuaalne teema, mis puudutab peamiselt saame ja Siberis elavaid inimesi, on nende kodumaa kuritarvitamine nafta, maagaasi või maavarade saamiseks. Sageli kaasneb sellega tõsine ahistamine, isegi mõrvad võimude ja suurfirmade poolt,“ tõdes Timár.

Need mured lisanduvad n-ö tavalistele vähemuse probleemidele, milleks on tööpuudus, vaesus, stigmatiseerimine, folkloriseerimine (ainus viis olla „põlisrahvas“ on laulda rahvalaule erinevatel üritustel), vananemine ja piiratud võimalused oma emakeele rääkimiseks.

„Programmis oleme spetsialiseerunud filmidele, mida on väljaspool festivalikavu raske leida. Selline on saami film „Tundra minu sees“, Karjala film „Dorogu“ või neenetsi film „Ivanna elu“.  Kohal on paljud filmide autorid, kellega linastuse järel publiku ees vestleme,“ sõnas Timár ja lisas, et kuna programmis on palju lühifilme, on huvilistel võimalik mugavalt nii kinosaalist kui ka töötubadest läbi põigata.

Lisaks valmib 48-tunnises töötoas seitse eksperimentaalfilmi soome-ugri vähemuskeeltes. Eestlastest, indoneeslastest, poolakatest, soomlastest ja ungarlastest moodustatud meeskondi abistavad eri hõimudest soomeugrilased ja kohalikud filmitegijad. Loometoas valminud uued filmid linastuvad festivali lõputseremoonial.

Festivalil toimuvad ka metsakümbluse, õmblemise ja eesti saunakultuuri õpitoad ning trummidega šamaaniretk.Lähedusse tehakse ka väike puhkeala peredele. Filmide vaatamine ja õpitubades osalemine on tasuta.

Soome-ugri filmifestival toimub seekord 11. korda. Rohkem teavet: fuff.ee.

Tartu Ülikool on soome-ugri rahvaste juhtivaid asutusi maailmas

Peamised valdkonnad, millega ülikoolis tegeldakse, on keeleteadus ja folkloristika.

Keeleteaduses on käimas projekt eesti keele ja lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogilisest muutumisest uurali taustal, ja uurali keelte diskursuspartiklite üldine tüpoloogiline uurimine. Maailma kahest läänemeresoome keelte professoritest üks töötab TÜ-s, ja uurib kõigepealt nende keelte väljasuremise protsessi. Enim uuritud on liivi, isuri, vadja, komi ja viimasel ajal ka mordva keeli.

Folkloristikas on käimasolevad projektid „läänemeresoome rahvausund pärimustekstides“, ja „Soome-ugri rahvad Venemaal: etnilisuse ja religioossuse vastasmõjude analüüs“. Eelmisel aastal avaldati Kaamataguste udmurtide rituaalsete laulude kogumik, mis oli massiivne töö.

Välitööde arv on alates 2020. aastast kahanenud, kuna enamik teadlasi ei külasta Vene Föderatsiooni territooriumi. Kuigi ametlikul tasandil koostöö ei ole võimalik, säilitab enamik teadlastest siiski oma kolleegide ja keelejuhtidega isiklikke suhteid ning teeb uuringuid veebisilla teel.