Tänavu tunnustati Tartu Ülikooli aasta õppejõu auhinnaga õppejõude, kes üliõpilaste hinnangul loovad turvalise õpikeskkonna, annavad õppijaile võimaluse ise õpiprotsessi suunata ja vaimustuvad oma ainest.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on aasta õppejõud usuteaduskonna religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev, kes paelub üliõpilasi nii põnevate teemade kui ka oma isiksusega. Üliõpilaste tagasiside on Schihalejevi jaoks tähtis – ta mõtleb, mida saaks edaspidi paremini teha, ja innustab ka tudengeid seda tegema.

„Kui ma teen teadustööd ja käin rahvusvahelistel konverentsidel, teen alati märkmeid ka selle kohta, kuidas uusi teadmisi oma kursustesse lisada. Ma ei loe ühtki kursust kaks korda samamoodi, ilma ühegi uue uuringu või viiteta. Panen ka tudengid värskeid uuringuid lugema ja nende üle arutama, kuigi jõukohase ning samas intrigeeriva ja arutelu tekitava uuringu leidmine ei pruugi alati lihtne olla,“ räägib ta.

Üliõpilased kiidavad, et Schihalejevi seminarid ja loengud on alati põhjalikult ette valmistatud ning metoodiliselt mitmekesised. Temaga peetud põnevad arutelud on magistrantide jaoks õpingute üks vahvamaid osi. Ära märgitakse ka tema muhedat huumorimeelt ja oskust näha kõiges õppetundi. Schihalejev toetab üliõpilasi järjepidevalt ja põhjalikult, suhestub õppijatega ning õpetab ja juhendab tudengeid kui võrdseid.

Sotsiaalteaduste valdkonna aasta õppejõu tiitli pälvis psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg. Üliõpilased kirjeldavad teda kui karismaatilist ja köitvat kõnelejat, kellel on imeline oskus rääkida asjadest väga huvitavalt ja eluliste näidete kaudu. Tema hindamisviis on motiveeriv, sest hinne sõltub täpselt sellest, kui palju üliõpilane ise on pingutanud.

„Hindamissüsteem võiks panna pisikese ajejõu külge kõigile õpitegevustele. Näiteks annavad minu kursustel punkte teksti mõistmist toetavad enesetestid. Üha julgemalt kasutan ka varuga punktisüsteemi: kui tudengile näiteks rühmatööd ei meeldi, võib ta neid teha vähem ja panustada rohkem arutelufoorumitesse. Muidugi tuleks ruumi jätta ka traditsioonilistele kontrolltöödele või eksamitele,“ selgitab Uusberg.

Uusberg küsib ja võtab kuulda ka üliõpilaste tagasisidet. Ta toob näiteid teadusuuringutest, aga on avatud ka lähenemisviisidele, mille puhul alles otsitakse teaduspõhist vastust. Tema õpetatud teemad on omavahel hästi seotud ja kursus on üles ehitatud nii, et tekitab õppijas turvatunde. Kõik materjalid on kättesaadavad ja nende omandamiseks on antud selged juhised.

Meditsiiniteaduste valdkonnas sai aasta õppejõuks spordibioloogia osakonna funktsionaalse morfoloogia lektor Raivo Puhke. Üliõpilaste sõnul ei ole tema loengutes ja seminarides kunagi igav. Tänu talle on tudengid saanud tugevad erialased põhiteadmised, mis aitavad ka teistes õppeainetes kiiremini teemasid omandada.

„Ma püüan oma loenguid struktureerida, jaotada osadeks, olla konkreetsem, mitte sisustada lihtsalt aega. Sellega saan loengus käsitleda teemakohaseid probleeme, mis moodustavad ühise terviku. Iga osa järel saame tempot maha tõmmata, küsimusi esitada, nalja visata. Kui loeng on ainult üks suur probleem, kipub tudeng kergesti rongilt maha libisema ja edasise aja igavleb,“ räägib Puhke.

Üliõpilaste sõnul oskab Puhke humoorikate väljendite, eluliste näidete ja erakordselt hea selgitusoskusega ka kõige keerulisemad teemad arusaadavaks teha. On näha, kui väga talle oma eriala meeldib, ning see motiveerib ka üliõpilasi rohkem pingutama ja kodus ise juurde lugema. Üliõpilastel ei ole tema loengus piinlik küsimusi esitada ja nii tekivad huvitavad arutelud.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna aasta õppejõu tiitli pälvis analüütilise keemia professor Ivo Leito, kes on üliõpilaste sõnul uskumatult karismaatilise ja elava lektorina kõigile eeskujuks. Tema igast lausest kiirgab entusiasmi, mis muudab ka kõige igavamad teemad huvitavaks. Igas loengus toob ta elulisi näiteid.

„Teoreetiliste teadmiste sidumine igapäevaeluga on väga tähtis. See innustab ja elavdab inimesi, võimaldab neil rohkem küsimusi esitada. Seni, kuni tudengitel on küsimusi, ma vastan – läheb kaua läheb. See on kõige väärtuslikum osa õppetööst,“ ütleb Leito.

Ümberpööratud õppe meetodit rakendades kaasabki Leito üliõpilasi pidevalt aruteludesse ja loob loengutes turvalise õhkkonna küsimuste esitamiseks, juhtides vahel tähelepanu ka enda vigadele. Märkimist väärib, et professor Leito ei lähe loenguga edasi enne, kui ta on täiesti veendunud, et iga inimene ruumis on mõistnud, mida ta just rääkis. Leito tunneb siirast huvi üliõpilaste käekäigu vastu.

2022. aastal esitati aasta õppejõu tiitlile 104 kandidaati (sealjuures 131 esildist). Ettepanekute põhjal valis aasta õppejõud välja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse moodustatud komisjon. Auhinnad anti üle vabariigi aastapäeva aktusel 23. veebruaril.