17.–19. juunini peavad Eesti ülikoolide kultuurikollektiivid koos oma Läti ja Leedu kolleegidega Vilniuses festivali. 1956. aastal Tartust alguse saanud Balti üliõpilaspidude traditsioon rõõmustab osalejaid ja publikut juba 19. korda.

Mitmeaastase intervalliga toimuvad Eesti, Läti ja Leedu üliõpilaste laulu- ja tantsupeod said alguse toona Tartu Ülikoolis tegutsenud koorijuhi ja helilooja Richard Ritsingu ideest. Nime Gaudeamus, mille järgi ühispidu kõige paremini tuntakse, sai festival alles kolmandal toimumiskorral, 55 aastat tagasi.

Tänavune Gaudeamus kannab üldpealkirja „#Generatsioon3000“. Iga riigi üliõpilaskollektiivid on selleks ette valmistanud nii ühise kui ka oma kava. Eestlaste „Loodus. Vägi“ püüab edasi anda Tõnis Mägi poolt kuulsaks lauldud mõtet „Kui me siin praegu oma ei oska hoida, ei siis maailma kõikide asjade kohta me kunagi midagi öelda ei saa“.

Muusika, laulu ja tantsu abil jutustavad eesti üliõpilased loo sellest, kuidas vesi toob seemne viljakale mullale, võsu kasvab, õitseb, küpseb. Siis sekkub inimene ning loodusel tuleb end kaitsta, näidata oma jõudu. Aga kuna juured on sügaval ja tarkus tõrudes, siis hakkab taas võrsuma uus puu ning kontserdi lõpp on tegelikult kõige järgneva uus algus.

Eestist sõidab Leetu 25 üliõpilaskollektiivi ligi 770 osalejaga. Tartut esindavad 12 kollektiivi: Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Tartu Ülikooli akadeemiline puhkpilliorkester Popsid, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu, Tartu Üliõpilassegakoor, naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia segakoor, Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis, Korp! Indla naiskoor ja Hobikoor.