Tartu Maailmaülikooli sari „Tiidüsjutt“ pakub huvilistele kuulamiseks hulga loenguid nii Lõuna-Eesti rahvastest, psühholoogiast kui ka koroonaviirusest.

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Tartu Maailmaülikooli tartu-, mulgi-, võro- ja setokeelse populaarteadusliku loengusarja esimesed loengud on nüüd huvilistele kuulatavad veebilehel helüait.ee/tiidusjutt.

„Need loengud aitavad otsida ja luua kontakte Lõuna-Eestis ning tutvustada kogukonnale teadustöö tulemusi. Nii panustab Tartu Ülikool nende keelte kestlikkusse,“ selgitas Tartu Ülikooli eetikakeskuse Tartu Maailmaülikooli programmi juht Triinu Laan.

Esimese loengu tartu keelest pidas tartu keeles eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu. Sarja sissejuhatavast loengust koorus välja loenguprogrammi algatamise sügavam põhjus: just omaaegne tartu keel on see eesti keel, mida Tartu Ülikoolis kõige esimesena õpetati. Pajusalu kinnitab, et tegelikult on tartu keel koguni vanim akadeemilises maailmas kasutatud läänemeresoome keel.

Teises loengus rääkis lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva võro keeles Lõuna-Eesti keeltest ja rahvastest. Kolmandas, tartukeelses loengus kirjeldas Viljandi kultuuriakadeemia projektikoordinaator Marit Külv Lõuna-Eesti vanema sünnipärimusega seotud kombeid ja uskumusi. Näiteks pidi lapsekandja enese ja lapse kaitseks hoiduma teatud tegevustest. Külv ilmestas räägitavat ka pärimuslike regilauludega.

„Kokkulepped loengu pidamiseks on tehtud veel mitme teadlasega, seega on oodata loenguid psühholoogiast, koroonaviirusest, farmaatsiast, atmosfäärifüüsikast ja eetikast,“ ütles Laan ning lubas, et ees ootavad ka seto- ja mulgikeelsed loengud.

Tartu Maailmaülikool on kogukonnaakadeemia tüüpi ürituste sari, kus kohtuvad Lõuna-Eesti aktiivsed kogukonnad ja teadlased, et vahetada kogemusi ning otsida üleilmsetele probleemidele kohapealseid lahendusi ja vastupidi. Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist.