TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuris Rahandusministeeriumi tellimusel laenuturu probleeme ning leidis, et laenajatel napib oskusi, teadmisi ja enesekontrolli.

Laenud ja järelmaksud on muutunud elu lahutamatuks ja loomulikuks osaks. Hoolimata Covid-19 pandeemiast on laenunõudlus Eestis suur. Viimase kuue aastaga on tarbimislaenude lepingute arv Eestis kahekordistunud ja 2021. aasta keskpaiga seisuga oli neid üle 300 000. Ka eluasemelaen on muutunud kättesaadavamaks ja seda võetakse järjest rohkem.

Laenud ja järelmaksud nõuavad kasutajalt oskusi, teadmisi ja enesekontrolli, et mitte kasu asemel hoopis kahju saada. Uuringu ühe autori, RAKE projektijuht-analüütiku Sabina Trankmanni sõnul kinnitas uuring paraku, et paljudel inimestel neid oskusi, teadmisi ja enesekontrolli napib.

„Autorooli lubatakse inimene siis, kui ta on läbinud põhjaliku koolituse, tema teadmisi ja oskusi on kontrollitud ja ta on saanud juhiloa. Laenu või järelmaksu võtmiseks aga koolitust ei nõuta, kiirlaenu saamiseks piisab keskpärasest interneti kasutamise oskusest. Alkoholijoobes auto juhtimine ei ole lubatud, ent alkoholijoobes endale teatud ajaks rahalise kohustuse võtmine on,“ tõdes Trankmann.

Uuringus otsiti vastuseid küsimustele, kuidas aidata ja toetada tarbijaid nii, et nad saaksid laenu enda jaoks võimalikult turvaliselt kasutada, mil viisil vähendada võlgade küüsi langenud inimeste arvu ning samal ajal jätta laenupakkujatele võimalus areneva turu ja ausa konkurentsi tingimustes oma tooteid arendada ja müüa.

RAKE analüütik ja majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Kristjan Pulk ütles, et uuringu üks väärtusi oli eri uuringumeetodite ja lähenemisviiside kasutamine. Lisaks õigus- ja andmeanalüüsile ning intervjuudele kasutati ka küsitlusuuringut, osaluseksperimenti ja stsenaariumianalüüsi. 

Väga huvitavad ja kõnekad olid uuringus tehtud eksperimendi tulemused. Eksperimendis osalejad jagati juhuslikkuse alusel sekkumis- ja kontrollrühma. Esmalt lugesid kõik osalejad olukorra kirjeldust ning seejärel küsiti kontrollrühmalt, kas nad ostaksid neil tingimustel järelmaksuga pakutud murutraktori. Sekkumisrühmas esitati ka ostu kogukulu või tarbijakrediidi kulukuse määr ning paluti seejärel otsustada, kas nad teeksid ostu neil tingimustel. Ilmnes, et järelmaksuga ostetava kauba koguhinna kuvamine vähendas laenu võtmise kavatsust ligi üheksa korda. Seega tasub kaaluda järelmaksu pakkujatelt ostu kogukulu kuvamise nõudmist kohe pakkumise avalehel. 

Probleemide lahendamiseks pandi kokku üle 30 soovituse, millest üks puudutaski vajadust esitada tarbijale enne otsuse tegemist laenu või järelmaksu kogukulu. Samuti võimaldaks tarbijate laenuvõimet praegusest tõhusamalt hinnata see, kui luua krediidiregister, kus ei ole kirjas mitte võlgnikud, vaid kõigi eraisikute olemasolevad laenukohustused. Laenuandjad saaksid sel juhul registrisse kantud laenutaseme põhjal otsustada, kas inimene saab laenu või mitte.

Muud ettepanekud puudutasid muu hulgas viivisemäärade alandamist, sissenõudmiskulude piiramist, suuremaid reklaamipiiranguid, nn intressivabade laenude paremat reguleerimist jpm.

Uuringu lõpparuannet saab lugeda Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kodulehel.