Mullu 26. novembril pidas TÜ majandusteaduskonnas loengu valitsuse juhitud majanduskasvu mudeli väärtusest ja puudujääkidest Lõuna-Korea Pusani riikliku ülikooli külalisprofessor Dong Hyeon Jung. Emeriitprofessor oli TÜ, TTÜ ja TLÜ ühisprojekti «Aasia uuringute kompetentsikeskuse loomine ja Aasia-suunalise teadustöö arendamine» raames kaks kuud TTÜ külalisõppejõud.

Milline on Lõuna-Korea praegune majanduslik ja poliitiline olukord?

Lõuna-Korea vajab paradigma muutust. Väga paljud ei ole praeguse presidendi Park Geun-hyega rahul. Paljus ei nõustu temaga ka mina, kuid toetan teda püüdlustes lõpetada valitsusepoolne majanduse reguleerimine reguleerimata jätmise nime all. Lõuna-Korea on väga konkurentsivõimeline riik, eriti ekspordis, aga seda kõike lämmatab riigi sekkumine majandusse. See on Lõuna-Korea tänane probleem. Erinevalt eelmisest saab meie praegune president sellest õnneks aru.

Meie jaoks on Eesti internetiriik, soodne kasvulava edukatele idufirmadele. Tuntud majandusajakirjad hindavad suurima potentsiaaliga idufirmade pesaks just Lõuna-Koread.

See on tõsi, potentsiaali on meil palju. Aga ma ei ütleks, et oleme järgmine suur idufirmade häll. Kõik oleneb sellest, milline on meie riigi järgmine juht. Praeguse juhi uus idee oli loominguline majandus. See toetaks uusi ideid ja ettevõtmisi. Mulle see idee sümpatiseerib. Aga suurte ärikonglomeraatide chaebol’ide kõrval, millele Lõuna-Korea majandus tugineb, on idufirmadel keeruline, isegi võimatu, edukaks sirguda. Pealegi ei ole riigil ettevõtluse või idufirmade tugisüsteemi. Isegi Silicon Valley eduprotsent on vaid 5%. See tähendab, et suur osa ettevõtetest ei löö läbi ka sealses majanduses.

Murekoht on seegi, et ideed võivad olla head, aga edulugusid ei ole võimalik ennustada. Samuti teeb mulle muret, et iga valitsus alustab uute majandusideedega nullist ideedega majanduses nullist. Toetusrahad saavad sellisteks projektideks tulla ainult maksudest. Ühel hetkel prooviti tõsta tubakatoodete makse ja see tekitas paksu pahameelt.

Mida peaks Eesti Lõuna-Korea majanduskasvust õppima?

Tuleb olla väga ettevaatlik. Mitte kunagi ei tohiks siin lasta riigil majandusse sekkuda rohkem kui praegu. Seda ei tohi Eesti kunagi jäljendada. Mark Twain ütles, et kõige hirmutavam pilt, mida ta nägi, oli see, kui poliitikul olid käed omaenda taskutes. Poliitikud otsivad raha alati teiste taskutest. Nii see lihtsalt on.

Lõuna-Koreas on tööstus väga heal järjel, aga probleem on rahandus. Seda suuresti mofia* tõttu. Korea industrialiseerimine on minu elu, minu üleskasvamise taust. Sündisin külas, kus inimestel ei olnud raha, et osta tikke. Nüüd lendan enda kulul mööda maailma ringi.

Mis mind Eesti puhul kõige enam hämmastab, on see, kuidas Eesti nii kiiresti oma majanduse kasvama pani. Kõikides teistes endistes NSVL-i riikides saab esimesest pilgust lennujaamale aru, et tegemist on endise kommunistliku riigiga. Eestis nii ei ole. Te olete väga vabad ja see teeb Eesti eriliseks.

*Mofia – Ministry of Finance (MOF) + Mafia on sulandsõna rahandusministeeriumist ja maffiast, mis viitab nende tugevatele sidemetele ja suurele mõjuvõimule