Esimese kursuse informaatikamagistrant Kristjan-Julius Laak ja materjaliteaduse teise aasta bakalaureusetudeng Artur Pata on käima lükanud projekti «Võta kraanist!».

Projektiga pakuvad nad Tartu ülikooli tudengitele lihtsat ja mugavat võimalust tarbida pudelivee asemel kraanivett. Noormehed loodavad jõuda ka teiste kõrgkoolide üliõpilasteni.

Mõte Tartu tudengite hulgas pudelivee tarbimist vähendada tuli keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ökoinnovatsiooni konkursi Negavatt kuulutust nähes.

«Arvutasime, et pudelivee tootmiseks ja transpordiks kulub 600 korda rohkem energiat kui sama koguse kraanivee jaoks. See oli nii jahmatav, et otsustasimegi konkursist osa võtta,» seletas Laak.

Ligi 30 projekti seast jõudsid noormehed rahvahääletuse tulemusel konkursi teise vooru. Kõik edasipääsejad said keskuselt 1000 eurot, et oma projekt läbi mõelda ja seda päriselus katsetada.

Laak rääkis, et esialgu tahtsid nad korraldada kampaania, millega inimeste hoiakuid muuta. Pärast kolm päeva kestnud koolitusreisi jõudsid nad aga otsusele, et probleemile tuleb praktilisemalt läheneda.

«Palju on ilmunud artikleid, kus räägitakse, kui halvasti mõjuvad plastpudelid  näiteks merre sattudes sealsele ökosüsteemile. Inimesed ei taha aga ainult keskkonnasäästlikkuse nimel oma rutiinist loobuda. Pigem võiks ju leida alternatiivi, mis meid otseselt puudutaks.»

Sõprade ja tuttavatega kraanivee tarbimisest rääkides said noormehed teada, et enamik valamuid lihtsalt ei võimalda joogipudeleid täita. Seal on küll lihtne käsi pesta, kuid pooleliitrine pudel kraani ja valamu vahele ei mahu.

Nii tuligi mõte ülikooli hoonetesse spetsiaalsed pudelite täitmiseks sobilikud kraanid paigaldada, et tudengitel oleks lihtsam joogivett kätte saada. «Võta kraanist!» projekti esimeses osas paigaldatakse sellised segistid ülikooli raamatukokku. lisaks jagatakse tudengitele tasuta joogipudeleid.

5. mail otsustab KIK-i ja keskkonnaministeeriumi žürii, millised algatused lisarahastust väärivad. Kolm parimat saavad oma idee teostamiseks 10 000 eurot.

«Selle raha eest saaksime paigaldada sobilikud veekraanid kõigisse TÜ õppehoonetesse ja jagada esmakursuslastele tasuta korduvkasutatavaid pudeleid,» seletas Laak.

Laak lisas, et Eestis tarbitakse inimese kohta umbes 70 liitrit pudelivett aastas. Iga poole liitri pudelivee tarbimata jätmisega säästetakse energia, millega saaks põletada kuuevatist valgusallikat 50 tundi. See energiahulk on võrdne poole kilo põlevkivi põletamisega. Korduvkasutatavate pudelitega kraanivee tarbimine tähendaks olulist võitu nii keskkonnale kui ka tudengi rahakotile.

Projekti kraanid keeratakse lahti 27. aprillil Tartu ülikooli raamatukogus, kui tudengite kevadpäevade raames avatakse esimesed avalikud joogiveekraanid. Kõik huvilised saavad kohapeal oma pudeleid täita puhta kraanivee ning puu- ja köögiviljalõikudega, mida vee maitsestamiseks kohapeal pakutakse.