Märtsis Marie Curie stipendiumi saanud TÜ filosoofia ajaloo teadur Toomas Lott läheb New Yorgi ülikooli uurima intellektuaalse autoriteedi käsitlemist antiikfilosoofias.

Intellektuaalne autoriteet omistatakse inimesele, keda peetakse mingis valdkonnas endast usaldusväärsemaks, kui oma tõekspidamised kujundatakse kellegi teise omadest lähtuvalt. Kõige tüüpilisemad intellektuaalsed autoriteedid on eksperdid.

«Kui arst ütleb mulle, et mingi protseduur on vajalik, siis hakkan sellest lähtudes ka ise uskuma, et see on vajalik. Selline intellektuaalne usaldus on möödapääsmatu – keegi ei saa kõike teada,» tõi Lott näite.

Loti sõnul on paljud filosoofid arvanud, et vähemalt moraaliküsimused peaks igaüks enda jaoks ise selgeks mõtlema. Oma projektis püüab ta näidata, et Sokratese ja Platoni jaoks pole küsimus selles, kuidas moraalsele autoriteedile tuginemist vältida, vaid paljuski selles, kuidas ära tunda legitiimset intellektuaalset autoriteeti.

Filosoofiline probleem on see, et mitte-ekspertidel on raske eksperte ära tunda, sest nad ei suuda hinnata ekspertide sisuliste väidete tõesust – seda suudavad vaid teised sama valdkonna eksperdid. Mitte-eksperdid peavad lähtuma näiteks ekspertide reputatsioonist või nende praktika tulemuslikkusest.

Stipendiumi saanud Lott sõidab New Yorgi ülikooli, sest sealset filosoofia osakonda peetakse maailma tugevaimaks ja nad on välja arendamas antiikfilosoofia uurimise keskust. Lott usub, et taoline keskus võiks asuda ka Tartu ülikooli juures.

 «Juba praegu on TÜ taustaga inimesi, kes maailma eri nurkades antiikfilosoofiaga tegelevad. Oleks ju tore, kui tänapäevases võtmes jätkaksime traditsiooni, mis on varem Tartu ülikoolis üsna tugev olnud. New Yorgi ülikoolis ongi mul võimalus lisaks sisulisele teadustööle õppida, kuidas ühe antiikfilosoofia uurimise keskuse loomine käib,» rääkis Lott.

Antiikfilosoofiaga tegelemisest nüüdisaegsel tasemel oleks tema sõnul palju kasu ka väljaspool kitsast akadeemilist konteksti. Olgugi, et kreeka tekstide eestikeelsete tõlgete hulk vähehaaval kasvab, oleks tarvis ka nende tekstide korralikke filosoofilisi kommentaare.

Antiiksed tekstid paistavad esmapilgul väga lihtsad. Ometi on Sokratese lihtsus petlik ja Platoni teksti korralikult analüüsides osutub see filosoofiliselt vägagi nõudlikuks. Teisalt võib näiteks Aristotelese eetika mõjuda kauge ja võõrana. Filosoofiline analüüs aitaks näha, kui rikas ja paeluv selle sisu tegelikult on.

«Ehk siis selleks, et kreeka mõtlemine eesti kultuuriruumi päriselt nn kohale jõuaks, vajab ta filosoofilist vahendamist, mis võimaldaks näha selle filosoofiliselt sisukaid tõlgendusvõimalusi,» selgitas Lott.

New Yorgi ülikooliga on hiljuti liitunud mitu antiikfilosoofia tippspetsialisti ja tuleval semestril avatakse seal antiikfilosoofiale spetsialiseerunud filosoofia doktoriõppe programm.

Marie Curie meetmete individuaalsete stipendiumidega toetatakse teadlaste liikuvust Euroopas ja väljaspool seda ning aidatakse maailma tippteadlasi Euroopa Liitu tööle meelitada.