Sotsiaaltöö tudengid lõid oma erialaseltsi, et täiendada ja arendada end kooli kõrvalt.
Aprillikuu numbris kirjutasime, kuidas erialaseltsid annavad tudengitele võimaluse end eri valdkondades proovile panna. Peale selle liiguvad organisatsioonid üha suurema koostöö poole, et ühenduste tegevused oleksid võimalikult head ja tulemuslikud. Sotsiaaltööd õppivatel tudengitel puudus aga selline selts, mis arendaks just nende erialaks vajaminevaid oskusi. Seega võtsid tudengid asja kätte ja lõid ise oma ühenduse – Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste seltsi (ESÜS).
Sihtasutus Eesti meedia fond (SEMF) hakkab toetama ajakirjandustudengeid: bakalaureuseastmes viit tudengit 3 600 euroga ja üht magistriõppe tudengit välismaal 10 000 euroga aastas.
Postimehe peatoimetaja asetäitja Lauri Hussar loodab, et toetused võiksid pikemas perspektiivis Eesti ajakirjanduse kvaliteeti tõsta.
«Tean oma kogemusest, et tudengil ei ole raha kunagi ülearu, ja sellepärast on iga samm, mis lubab tublidel üliõpilastel õppetööle keskenduda, tänuväärne ja innustav,» sõnas Hussar.
Mariliis (vasakul) on väikesest peale mototehnikat armastanud; Karl oskab lilled pealevaatamisega ilusaks mõelda; Triinu esimene karjääriambitsioon oli saada kuningannaks; Nils Joonas on aga pool elu rahvatantsu tantsinud.
Nelja valdkonna loomine tõi tänavu jaanuaris kaasa muudatused ka üliõpilaste esinduskogudes. Igas uues valdkonna nõukogus esindavad üliõpilaste huve viis tudengit. Igal üliõpilaskogul on ka oma juht, n-ö üliõpilasdekaan.
Valdkondade üliõpilaskogude liikmed esindavad tudengite huve valdkonna tasandil, osaledes valdkonna nõukogu töös. Samuti on nad vahelüli üliõpilaskonna juhatuse ja instituutide üliõpilaskogude vahel.
Eelmisel kuul võis Tartu ülikooli raamatukokku sisse astudes leida eest ebatavalisi olukordi: tudengid sõbralikele koertele ette lugemas, massaaž, jooga, improetendused jpm olid raamatukogu vallutanud. See tähendas aga ainult seda, et üliõpilastel oli taas sessiaeg ööraamatukogus.
Mõne nädala eest sattus meie organisatsioon kummalisse olukorda. Käimas oli pikaajaline ja mahukas projekt, mille käigus pidime muuhulgas tellima erinevat tehnikat.
Võtsimegi ühendust ühe ettevõttega, mis vahendas sobivat tehnikat ja tegime hinnapäringu endale vajalike vahendite tarvis. Seepeale vastas aga ettevõtte esindaja – kes oli muide ka juhatuse liige –, et nad ei ole nõus meile hinnapakkumist tegema. Sest oleme tudengid ja meil ei ole nagunii raha, et seda tehnikat osta.
Jaanuari algusest jõustuv uus struktuur Tartu ülikoolis toob kaasa muutusi ka üliõpilasesinduse töös. Näiteks kasvab tudengiesindajate hulk enam kui sajani.
Kui praegu on üliõpilasesinduses 31 tudengit ja üheksas teaduskonna nõukogus veel umbes 40 üliõpilast, siis alates järgmisest aastast hakkab igas 29 instituudi nõukogus teiste liikmete hulgas tööle mitu tudengiesindajat. Ka kolledžite tööpõhimõtted on samad nagu instituutide otsustuskogudel.
Üliõpilaste kõrval küsis rektorilt küsimuse ka ülikooli maskott Sammas Paul. Volli Kalm soovis Paulile edu, et ta tegutseks tõelise seitsmenda sambana ja aitaks ülikooli edule kaasa.
