Suvel on taas lõpetamas ülikooli kümned farmaatsiatudengid, kes asuvad proviisorite ja farmatseutidena apteekides tööle või otsivad endale praktikakohta.

Minu kui personalijuhi kõige olulisem roll on näidata, milliseid omadusi ja oskusi vajab e-tervise ajastu apteeker, kelle ülesanne on täita oluline roll esmatasandi meditsiinis ning samas olla osa  ravimi- ja jaemüügiäris.

Viie aastaga jõuab uuringute järgi doktoritöö kaitsmiseni umbes iga kuues sisseastuja. Kuna see arv on šokeerivalt väike, siis pean seda kordama: kuuest sisseastujast ei jõua lõpetamiseni viis (rohkem kui 80%). Seda isegi siis, kui arvestada aasta aega hiljem lõpetanuid. Enam kui pool sisseastujatest ei lõpeta kunagi. Selline statistika on hea illustratsioon meie doktoriõppe efektiivsusele ja ka kvaliteedile. Mida teha?

Vastuvõtt pakkus 2013. aastal mitmeid uusi rakursse, millest mõned olid loogiliselt eeldatavad. Demograafiline langus mõjutab ülikooli vastuvõttu juba tuntavalt. Märksa suuremat hämmastust tekitas akadeemilises kogukonnas asjaolu, et magistriastmes jäi konkurss mitme õppekava puhul väga tagasihoidlikuks ja osa kohti vabaks. Kolmeaastase bakalaureuseõppe sisseviimise ajal eeldati, et magistriastmesse läheb õppima vähemalt 75 protsenti bakalaureuse lõpetajatest. Tegelikult lähevad õppima vaid pooled.