Hiljuti avaldati artikkel Tartu Ülikooli psühholoogiateadlaste uuringust selle kohta, kuidas seostuvad meeste ja naiste positiivsed ja negatiivsed emotsioonid söömishoogudega.
Uuringus osalenud 87 naist ja 94 meest pidid kolmel järjestikusel päeval seitse korda vastama lühikesele küsimustikule, kus uuriti nende emotsioonide ja söömishoogude kogemise kohta.
Nooremlektor Annegrete Palu uurib, kuidas mäletavad inimesed juba toimunud sündmusi. Eksperimentaalpsühholoogia labori üks peamisi uurimisteemasid on aga nägemistaju.
Tuba on hämar. Istun akna all arvuti ees, kõrvaliste pilkude eest varjab mind hall vahesein. Kohe algab katse, kus pannakse proovile minu ennustusvõime.
Eksperimentaalpsühholoogiaprofessor Jüri Allik on Tartu Ülikoolis õppinud ja töötanud sama kaua, kui siin on antud psühholoogiaharidust. Uurisime akadeemikult, kuidas elab 50-aastane Tartu psühholoogia.
Kui kaua te olete Tartus antava psühholoogiaharidusega seotud olnud?
Töö loogika ja psühholoogia kateedris 1980. aastate alguses. Pildil (vasakult) Arnold Oja, Jüri Allik, Mihhail Kotik, Ene Karja, Uno Siimann ja Henno Kaidro.
10. novembril tähistatakse ühiskonverentsiga «Eesti mõõdud» TÜ statsionaarse psühholoogiaõppe 50. ja Eesti Psühholoogide Liidu 30. sünnipäeva.
Psühholoogiateadlased, -õppejõud, -praktikud ja vilistlased kõnelevad Vanemuise 46 asuva õppehoone ringauditooriumis Eesti inimese mõõtudest, mõõdukusest ja mõõtmatusest.
Psühholoog Nele Põldveri märtsis kaitstud doktoritöö keskendub sellele, kuidas me ümbritsevat näeme ja nähtut töötleme. Ta korraldas katsed koos kolleegidega eksperimentaalpsühholoogia laboris, et uurida, kas me eristame objekte taustast ja märkame näoilmeid ning kuidas me seda teeme.
Kaspar Kelder on psühholoogia eriala vilistlane, kelle hobi on väitlemine. Kuigi väitlemine ei võitnud kohe tema südant, on harjutamine teinud temast meistri ja nüüd ei kujutaks ta oma elu selleta ette.
Enne ülikooli astumist tundis Kaspar, et on pidanud 12 aastat õppima justkui käsu peale ja seetõttu ei ole ta praeguse koolisüsteemi suurim austaja. Sellest tulenevalt mõtles noormees, et kui ta ei õpi midagi, mis teda päriselt innustab, ei suuda ta õpingutele pühenduda. Nii läkski ta psühholoogiat õppima.
Veebruari keskel alustab Tartu ülikool uue loengukursusega, kus tegeletakse inimeste tugevate külgede leidmise ja nende arendamisega ehk positiivse psühholoogiaga.
Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik rääkis, et psühholoogias on läbi aegade käsitletud uusi suundi ja lähenemisi, kuid mõne aja pärast on need vaibunud.
«Mulle tundub, et positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda. Seda põhjusel, et sellel on ühiskonnale rohkem anda kui lihtsalt teadmisi inimpsüühikast,» tõdes Aavik.
Helle Kaasik, kellel on doktorikraad füüsika erialal, tuli viis aastat tagasi ülikooli psühholoogiat õppima ja omandas sel erialal bakalaureusekraadi. Praegu laiendab ta psühholoogiaalaseid teadmisi magistrantuuris õppides. Miks? Vastus on lihtne: «Sest õppida on huvitav ja psühholoogia võimaldab iseendast ning oma kiiksudest pisut paremini aru saada.»
Usuteaduskonna võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar on ajaloo vastu alati huvi tundnud ning eriti on teda paelunud inimese psüühika eri ajastutel ja kultuurides.
Ajaloohuvi tekkis professoril juba siis, kui ta oli viienda-kuuenda klassi poiss ja seda põhjusel, et tema tolleaegne õpetaja oskas ajalugu väga kaasahaaravalt edasi anda. «Ta oskas ajaloo, eriti vana aja ajaloo niivõrd põnevaks teha, näiteks lavastas ta tunnis rollimänge. Äärmiselt põnev oli läbi mängida, kuidas Caesarit senatis oodati ja mõrvati,» räägib Kulmar õhinaga.
