Orientalistika, nagu ka mitmete teiste erialade projektide kohta laekuvad retsensioonid on juba pikka aega tihti kas pseudoteaduslikud või sisaldavad suuri faktilisi eksimusi ja väärväiteid. See on probleem nii ETF-i grantide kui ka sihtfinantseeringute määramisel juba aastaid (seda muuhulgas ka positiivsete ETF-i rahastusotsuste puhul), mitte tekkinud uue rahastussüsteemiga. Viimasel kahel aastal ei ole meie ametlikke vastulauseid, mis osutavad selgetele ja tõestatavatele väärväidetele, ETAg-ile isegi ametlikult edastatud.

Käesoleva aasta retsensiooni on osaliselt koostanud kindlasti vähemalt üks kõrge tasemega spetsialist, kelle tähelepanekud ja kommentaarid tunduvad olevat maailma teaduse seisukohalt adekvaatsed. Teisalt esineb aga retsensioonis ilmselget valet, faktilisi väärväiteid, nagu ka lõike, mis on inglise keeles täiesti loetamatud. Peaaegu igal aastal on läbiv asjaolu, et ühel aastal soovitab lõppotsus viia kaks eraldiseisvat teemat kokku üheks suureks projektiks, kui aga järgmisel aastal see soovitus või nõue täidetakse, heidetakse taolist toimimist ette projekti ühe suurima veana. Nagu eelnevate aastate puhul näha, siis viies teemad uuesti lahku, tuleks sellele vist taaskord etteheide: miks on uurimissuund TÜ-s killustunud? See on surnud ring ja näitab kujukalt, kuidas ETAg ignoreerib omaenese soovitusi ja toob need järgmisel aastal negatiivse asjaoluna veel ka eraldi välja.

Selle aasta (nagu ka paljude eelnevate aastate) retsensioonis torkab silma mitmeid faktilisi väärväiteid. Näiteks on ühe suure takistusena nimetatud, et meie doktorandid ei ole üldse seotud taotletava projekti uurimisobjektiga. Hämmastav, aga kõik viis doktoranti on kõige otsesemalt seotud Ida-Aasia uuringutega, mille väheste uurijate hulka just eraldi ette heideti.

Kõikvõimalikke pseudoteaduslikke väiteid on aastast aastasse ikka esinenud, kuid sel aastal üllatati meie töörühma juba lõikudega, millest on inglise keeles pea võimatu aru saada. Võib-olla kasutatakse retsenseerimisel hoopis Google Translate’i abi: «However, the main cover somehow very wast and culturally divergent area of canonical traditions that not so easy could be put under the single theoretical background»? Oleme isekeskis naljatlenud, et selline on siis lõpptulemus, kuhu 5000 aastat kirjalikku tsivilisatsiooni ja teadust on välja viinud.

Ükski otsustuskogu või retsensent ei saagi kunagi olla lõpuni objektiivne ning ka maailma teaduses pole paljudes küsimustes üksmeelt. Ei ole ka ühtegi teadusprojekti, mis kindlasti ja igas ülikoolis peaks kõikidele hindajatele meeldima. Kuid kui pseudoteaduslikud väited ja faktiline valetamine korduvad süüdimatult aastast aastasse, tuleb põhjuseid otsida kuskilt mujalt.

Asi on ammu väljunud inimliku ja lubatava teadusliku eksimise piiridest. Kas see ei viita süstemaatilisele pseudoteaduse kasutamisele hindamisprotsessis? Või teise võimalusena ehk poliitilisele ja ametkondlikule soovile, et 1632. aastal alguse saanud ning siiani Tartu ülikooli humanitaarteaduses rahvusvaheliselt ühest tuntumast alast vabaneda? Kui nii ülikool kui ka ETAg ei pea orientalistikaalast teadustööd edaspidi vajalikuks, tuleb see ka otse välja öelda. Kuid igal mõeldaval juhul on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastel õigus saada õiglasi, faktiliselt täpseid ja rahvusvahelise teaduse standarditele vastavaid hinnanguid. Omaenda teadlaste aastatepikkune lollitamine peab lõppema!