Teaduse rahastamine on Eestis seni olnud äärmiselt killustatud ja projektipõhine, mida ilmestab fakt, et ülikoolis on praegu töös 829 teadus- ja arendusprojekti. Teadusrahastuse süsteemi reformi eesmärk on olnud vähendada killustatust ja tagada teadusasutustele stabiilne kvaliteedipõhine rahastus. Tartu ülikool on sellist lähenemist toetanud ja toetab ka edaspidi.

Protsess killustatuse ja projektipõhisuse vähendamiseks on aga alles pooleli, seda osalt seepärast, et muudatusi on raske ellu viia, kui kogu rahastus ei suurene. Siiski on näha, et võrreldes varasemate sihtfinantseeritavate teadusteemadega on IUT-i teemad suuremad ehk killustatus on vähenemas. Ülikool soovib Eesti teadus- ja arendustegevuses näha, et väheneks projektipõhise finantseerimise osakaal ja tulevikus oleks suurem roll just institutsionaalsetel toetustel.

Esitatud IUT-i taotluse rahastamise aluseks ei ole võrdsus või kellegi ametialane positsioon, vaid ikka konkreetse taotluse teaduslik kvaliteet ja terviklikkus. Teadustegevuse hindamine nende probleemide komplekssuse juures ei ole lihtne ülesanne. 100% ideaalset ja objektiivset hindamissüsteemi ei ole olemas, kuid Eestis on laialdaselt kasutusel sõltumatu eelretsenseerimine, kuhu on kaasatud väliseksperdid.

IUT-ide ja muude teadusrahastuse süsteemi muutustega seotud küsimusi on alates 2011. aastast korduvalt arutanud ülikooli valitsus, nõukogu ja senat. Samuti käisid ülikooli teadus- ja arendusosakonna töötajad 2012. aasta alguses IUT-i toimimisloogikat tutvustamas kõigis teaduskondades. Lisaks on ETAg ja HTM korraldanud mitmeid infopäevi, kus kõigil soovijail on olnud võimalik osaleda.

Veel käesoleva aasta jaanuaris arutasid senati liikmed IUT-ide määramise tingimuste ja korra muutmist. Haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjon tegi ettepaneku eristada koondtaotlusi ja uurimisteema taotlusi, määrata taotletava toetuse kogusummale ülempiir, täpsustada hindamiskriteeriume ja täpsustada tuumiktaristu mõistet ning tingimusi.

TÜ senat aga toetas ülikooli juhtkonna seisukohta, et strateegiliselt oluliste uurimisteemade loendi nõue ja asutuse kogurahastusele mahupiirangu seadmine ei suurenda asutustes taotluste institutsionaalsuse kasvu. Ülikooli ettepanek suurendada asutuste püsivat baasfinantseerimise osakaalu, võrreldes konkurentsipõhise ühekordse otsusega, mis mõjutab järgnevat kuueaastast perioodi, toetust ei leidnud. Seepärast töötati ülikoolis välja mehhanism, mis võimaldab vajalikke, kuid rahastuseta jäänud teadusrühmi toetada. Sellised otsused saavad põhineda ainult teadustöö kvaliteedil ja teadlaste pädevusel. See aga ei tähenda automaatselt toetust kõigile uurimisrühmadele või nende liikmetele. Eelmist taotlusvooru on analüüsitud ja tehtud ettepanekuid parandada teadusrahastuse süsteemi muutustest tulenevat olukorda ning see toimub ka edaspidi.

Hiljuti hakkas meedias levima väide, nagu tähendaks IUT-i rahast ilmajäämine teadlasele töökaotust. Toonitan, et sõltumata teadusprojektide lõppemisest kehtivad kõik töölepingud. Seega pole päris korrektne väita, et ETAg-i otsus teadusrahade jaotamise kohta mõjutab teadustöötajate töösuhteid. Töösuhte jätkamises lepivad töötajad kokku endiselt uurimisrühma, instituudi ja teaduskonna tasandil. Teadustegevus on dünaamiline ja projektipõhises teadusmaailmas ei ole nende lõppemises midagi iseäralikku.    

Loomulikult ei ole IUT-id personaalsed uurimistoetused ning IUT-ide arvelt ei pea rahastama üksnes taotluses nimetatud isikuid. Tervikuna toimus ülikoolis ligi 5%-line rahastamise kasv võrreldes käesoleva aastaga. Ülikoolil on teatud võimalused raha ülikooli sees ümber jagada, et tagada oluliste teadussuundade püsimine. Kuigi IUT-id moodustavad suurima osa ülikooli teadus- ja arendustegevuse eelarvest, on see siiski vaid üks paljudest teaduse rahastamise vahenditest.