Seitse aastat kestnud 7. raamprogrammist on Eesti teadlastele projektide jaoks eraldatud üle 25 miljoni euro.

Teadus- ja arendusprojektide valdkonna talituse juht Kadri Raav hindab Tartu ülikooli teadlaste osavõttu 7. raamprogrammist väga heaks. «Seitsme aasta jooksul on kõige olulisemad rahvusvahelised teadusrahad tulnud just sellest programmist,» ütles ta.

Selle aja jooksul on Tartu ülikoolist välja läinud 394 taotlust, millest siiani on edukaks osutunud 104 projekti. See arv võib veel kasvada, kuna viimaste konkursside tulemused on selgumata.

Euroopa keskmine taotluste edukuse määr on 21,9%, Eesti vastav näitaja on 23,1%. Tartu ülikooli taotluste edukus on olnud omakorda üle Eesti keskmise, mis näitab meie taotluste väga head taset, ütles Raav. Eesti teadusagentuuri (ETAg) andmetel on terve Eesti peale edukaid projekte 358, Tartu ülikooli osa sellest on peaaegu 30%. Raavi hinnangul on ka see päris hea tulemus, sest siinkohal ei võrrelda ainult ülikoole, vaid kõik programmis osalevaid teadus- ja arendusasutusi, samuti ettevõtteid ning avaõiguslikke institutsioone.

Üldistatuna võib öelda, et suurem osa Tartu ülikooli projekte kuulub loodus- ja arstiteaduse valdkonda. Raavi sõnul oli 7. raamprogramm senistest raamprogrammidest projektide arvu ja mahu poolest Tartu ülikooli teadlastele edukaim.

Suured saavutused

Silmatorkavaid saavutusi on aga veel. «Euroopa kontekstis on tähelepanuväärne  tulemus ERC-i (European Research Council) individuaaltoetuse saamine,» rääkis Raav. ERC-i grantidega finantseeritakse tipptasemel teadust ja konkurss on väga tihe. Baltimaades on neid grante kokku neljal inimesel – kaks neist on alustava teadlase ja kaks kogenud teadlase granti.

Kõnekas fakt on see, et kolm neist toetustest on tulnud Eestisse: alustava teadlase grant on Tartu ülikoolis Lauri Mälksool («International Law and Non-liberal States: the Doctrine and Practice of International Law in the Russian Federation») ja Tambet Teesalul («Development of tumor penetrating peptides for glioma targeting») ning kogenud teadlase grant Eesti maaülikoolis Ülo Niinemetsal («Stress-Induced Plant Volatiles in Biosphere-Atmosphere System»).

Uus programm

Euroopa Komisjoni järgmine teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm «Horizon 2020» on aastateks 2014–2020. Programmi plaanitav eelarve on 70 miljardit eurot ning selle alla tuuakse kokku kolm programmi: teadusuuringute programm (praegune 7RP), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP) ning Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi tegevus (EIT). Olgu võrdluseks öeldud, et Cordise andmetel oli 7. raamprogrammi eelarves teaduse arendamiseks 53,2 miljardit eurot. Tegu on märkimisväärse summaga, seda enam, et 6. raamprogrammi eelarve oli 17,5 miljardit eurot ja ülemöödunud raamprogrammi oma ligi 15 miljardit eurot.

Raav selgitab, et laias laastus jääb praeguste programmide tegevus alles, kuid uue programmi struktuur muutub pisut. Raamprogrammi «Horizon 2020» tegevus koondub kolmele sambale: tipptasemel teadusele, juhtpositsioonile tööstuses ning ühiskonna vajadustele.

Tipptasemel teaduse valda kuuluvate meetmetega toetatakse parimaid ideid, arendatakse talente Euroopas, võimaldatakse teadlastele juurdepääs esmatähtsale teadustaristule ning muudetakse Euroopa maailma parimate teadlaste silmis atraktiivseks kohaks.

Tööstuses juhtpositsiooni saavutamise eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni (sealhulgas ökoinnovatsiooni) investeerimise kohaks. Sealjuures aidatakse uuenduslikel väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel saavutada maailmas juhtpositsioon.

Ühiskonna vajaduste valdkonnas kajastatakse Euroopa 2020. aasta strateegia poliitilisi prioriteete ning tegeletakse kodanike ühiste muredega nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Eraldi meetmetena lisanduvad sellele teadus ühiskonnas ja ühiskonna huvides ning osalemise laiendamine. Eesmärk on parandada nende riikide teadusasutuste konkurentsivõimet, kes pole praeguses raamprogrammis nii väga silma paistnud.

Kadri Raav selgitab, et raamprogrammi «Horizon 2020» ja alaprogrammide puhul lihtsustatakse ja ühtlustatakse osalustingimusi ja rahastusreegleid. Uue programmi järgi kehtivad kõikidele osalejatele ühtsed rahastusmäärad, suuremale osale meetmetele kehtib 100%-line toetusmäär (v.a kaasrahastamismeetmed ning tehnoloogiate turule viimisega seotud tegevus) ning üldkuludeks on ette nähtud 25% otsestelt kuludelt, mis kehtib kõigile. Lisaks lubatakse vähem paberitööd taotluste koostamisel, vähem kontrolle ja auditeid ning üldeesmärk on vähendada toetuse määramisele kuluvat keskmist aega kaheksale kuule praeguse 12 kuu asemel. «Kuidas see kõik tegelikult välja hakkab nägema, peaks selguma peagi, sest juba aasta lõpus kuulutatakse esimesed taotlusvoorud välja,» sõnas Raav.

Tartu ülikooli 7. raamprogrammi projekt

Projekti «Integreeritud arstiabi krooniliste haiguste ja east sõltuvate seisundite paremaks käsitlemiseks» («Benchmarking Integrated Care for better Management of Chronic  and Age-Related Conditions in Europe») vastutav täitja on Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.
    
Tegemist on rahvusvahelise projektiga, millest võtab osa kümme partnerit kaheksast riigist: Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast, Saksamaalt, Belgiast, Norrast, Rootsist ja Eestist. Põhieesmärk on töötada välja parim praktika krooniliste haiguste käsitlemiseks integreeritud arstiabi näitel, võttes arvesse ravitulemusi, kuluefektiivsust ning patsiendikesksust.

Haigused ja seisundid, mida projektis uuritakse on järgmised: II tüüpi diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, vaimne tervis ning eakate arstiabi. Integreeritud abi puhul on tegemist kõikide vajalike teenuste hästi planeeritud kogumiga, mis on mõeldud selleks, et pakkuda inimeste vajadustele (nii tervishoiu kui ka sotsiaalses vallas) mitmekülgseid lahendusi.

Projekt koondab endas erialadevahelise kogemuse rahvusvaheliste ekspertide näol, võimaldades analüüsida nii finantsilisi, reguleerivaid, inimressurssidest sõltuvaid, tehnoloogilisi kui ka juhtimitegureid. Projekti tulemusena peaks valmima soovitused Euroopa tervishoiupoliitika kujundajatele ning Euroopa liikmesriikide tervishoiukorraldajatele.

Projekt algas möödunud aasta 1. septembril ning see kestab neli aastat. Aasta jooksul on töötatud välja paketid (nn case study report) iga seisundi või haiguse hindamiseks ning nende põhjal on ka esmased hindamised tehtud ning raporteid täiustatud. Uuringu käigus analüüsitakse tervishoiuteenuseid ning küsitletakse nii teenuse osutajaid kui ka saajaid.

TÜ peremeditsiini õppetooli ülesanne Eesti partnerina on kaasata Ida-Euroopa selle valdkonna kogemust, samuti ka esmatasandi meditsiini kogemust (teised partnerid on kõik pigem kas suured haiglad või uurimisinstituudid). Samuti on meie panus üsna arvestatav infotehnoloogiavõimaluste kirjeldamisel tervishoiuteenuste lõimumises.