1987. aastal käisid Tartu Ülikooli botaanikaaia töötajad välitöödel Taga-Karpaatias. Kolotšava küla piirkonna mägedest toodi kaasa purpur-lumeroos (Helleborus purpurascens), mis istutati ümber Taaralinna botaanikaaeda.

Purpur-lumeroos õitseb varakevadel ja selle lehed ilmuvad veidi hiljem. Hallikas-pruunikas-punakad õied on kevadise kulu taustal vähemärgatavad, kuid seda toredam on üllatus õisi leides. Selle liigi looduslik levila ulatub Balkani poolsaarest Ukrainani.

Ülikooli botaanikaaia püsikollektsioonis on kokku 43 taksonit taimi, mis on pärit kaheksast Ukraina botaanikaaiast. Enamik neist on sukulendid ning kasvavad kasvuhoonetes, näiteks püstjas alloodia ja lüli-ristirohi. Avamaal on esindatud 14 taksonit puittaimi, näiteks kuriili magnoolia ja roosõielised põõsad perekonnast prinseepia, ning kümmekond liiki rohtseid püsikuid, sealhulgas dauuria emajuur ja ahtalehine pojeng.

Kõige rohkem Ukraina päritolu taimi on Tartusse jõudnud Kiievis asuvast Ukraina Teaduste Akadeemia M. M. Hrõško nimelisest riiklikust botaanikaaiast ja Ivan Franko nimelise Lvivi Rahvusülikooli botaanikaaiast. Kiievi botaanikaaed on suurima panuse andnud sukulentsete soojamaataimedega, aga tähelepanuväärne on ka sealsele loodusele iseloomulik ukraina stepirohi. Lvivist saadud seemnetest on kasvatatud mitu puud ja põõsast, samuti avamaa-rohttaimi ja mõned kasvuhoonetaimed.

Väiksemal hulgal taimi on pärit ka näiteks Dnipro, Harkivi ja Hersoni kandist.